Lärmakas Prints

Umbes sellest ajast saadik, mil Prints hambuma hakkas, kippus ta öösiti päris palju kära tegema. Mitte niisama tsirkust, vaid hoopistükis norskama ja nohisema ja sealjuures ka suu lahti magama. Suu tundub muidugi ka päevasel ajal koguaeg lahti olevat ning viimasel ajal roomab sealt väikest sorti niidistik jälle välja. Ma olen neid ta viimaseid hambaid juba viimasel 3-4 kuud oodanud, sest see ilastamine ägeneb vahelduva eduga ning vahepeal viskas siin isegi mingi ühepäevase palaviku üles – ikka midagi. Vasakul all taga on üks selline ägedam punn all, kuid muud kohad tunduvad suhteliselt normaalsed, võib olla natuke on kõrgemad.

Novembris, kui oli Printsi pooleteise aasta arstivisiit sai ta kontrollimiseks saatekirja LOR-arsti juurde (nina-kõrvad-kurk), et asjad üle kontrollida ning välistada suure adenoidi olemasolu. Ma tean, et mul väiksena oli ja see jäi kängu, mistõttu mina ise pole kunagi opil käinud, kuid on variant, et oleks mõistlikum see eemaldada, kui Printsil see olema juhtuks. Ma mäletan enda pealt seda, kui palju ma pärast suuremana ortodonti juures käisin ja kui valus see hammaste õigesse kohta saamise protsess oli, nii et minu meelest oleks hea seda vältida või ennetada nii varakult kui võimalik.

Saatekirja sain novembris, aga aja sain panna alles jaanuaris, kui uued ajad välja pandi. Elagu Eesti arstisüsteem, ajee! Võite kolm korda arvata mis ajaks ma selle aja sain, aga fakt, et ma seda postitust nüüd kirjutan peaks väheke vihjeid andma. Printsi arstiaeg oli 20.aprill.

Ega ma ei tea, võib olla oleks selle varem juba saanud, kuid perearst soovitas Andrei Antonovi juurde minna, kes pidi väga hea olema. Ei oska koheselt midagi öelda, aga lapsega oli sõbralik küll ning töö oli kiire ja korralik. Vähemalt, mis mulle tundus…

watches-11-seasons-of-greys-anatomy-person-is-there-a-doctor-in-here-me-AzAZo

Ma veel parem, mul 14 hooaega selja taga 😀 

Otseloomulikult kohe kui arstionu endale pealambi pähe pani ja Printsile liginema hakkas, enne kui arst teda puututadagi jõudis, Prints halisema ja nutma. Ilmselt oli lapse jaoks hirmutav vaatepilt, kui võõral onul mingi kaadervärk küljes on ja tema poole liikuma hakkab.

Õnneks oli ülevaatus kiire. Vaatas nina, suu ja kõrvad üle ning siis saatis röntgenisse, et täpsemalt vaadata. Eeldatavasti siis väliseid mingeid sümptomeid või asju ei olnud. Hea uudis on see, et vähemalt tol päeval olid röntgenis sõbralikud töötajad ja piltide tegemine ei võtnud üldse kaua aega. Seal pidi ta üksi sinna metallplaadi ette istuma, kuid õnneks anti mulle kiirgusvest ja ma sain tema eest kükitada. Muidugi oleks Prints eelistanud mul süles olla, kuid seda kahjuks ei saanud. Tegelikult oli ta päris tubli, vaikselt seal piiksus, aga lasi mul pead paigal hoida kuniks nad pildi tehtud said.

Teine hea asi on veel ka see, et kõik säärane info liigub arstini päris kiiresti. Jalutasime röntgenist tagasi arstikabineti ukse taha ja mõne minutiga kutsuti meid uuesti sisse, et pildi üle arutleda.

Printsil on 1-2. astme adenoid, mida arst koheselt opereerima hakata ei taha. Nähtavasti on Printsil sinna adenoidi juurde elama kolinud keski bakter ja põhjustab seal nüüd vähest põletikku, mistõttu on ta hingamisteed ahenenud põhjustades nohisemist, norskamist ja raskendatud hingamist. Esmalt üritame selle bakteri välja ravida, last läbi nina korralikult hingama koolitada (tuleb koguaeg lasta suu kinni panna – halvad harjumused) ja siis septembris uuesti kontrolli minna.

Seniks kirjutas välja antibiootikume ja silmatilku (“Kui silma tohib panna, siis ninna juba ammugi” – Andrei Anotonov), mida tuleb 2 korda päevas 10 päeva panna. Ma proovisin juba ükspäev siin Printsi juhendada suud kinni panema, aga millegi pärast vaatas ta mind selle peale nagu lollakat 😀 Eks ole näha, kuidas sellega läheb. Adenoid pole teab mis tõsine asi, aga paraku võib ta mõjutada tulevikus lapse hammaste ja ka üleüldist tervist (vale hambumuse korral), nii et parem on asjaga varakult tegeleda.

Advertisements

Kuningapoja 1. kuu arstivisiit

Veidi enne Kuningapoja katsiku pidustusi käisime temaga ära ka esimese kuu kontrollis.

Minu jaoks oli üllatuslik see, et sünnitusmaajas enam B-hepatiidi süsti ei tehta ning see on nüüd tõstetud kokku 2. elukuu süstidega, seega seekordne arstivisiit oli ilus ja lilleline ja torkevaba. Vähemalt lapse jaoks.

Viimasel ajal tundus, et Kuningapoeg on väheke nagu ühele poole kõver. Eelistab pigem vasakule vaadata ning selili diivani peal olles kaldub ülakeha ka vasakule. Ega seal pole midagi imestada, sest ilmselgelt oli tal kõhus vähe ruumi. Arst vaatas ja uuris veidi ja nentis, et on väheke kõver küll, aga see on nii vähe ning seda saab koduse massaažiga aidata. Veel väitis ta, et see kõverus kasvab esimese 3-4 kuuga välja ning kui siis ikka veel kõverust esineb, vaadatakse juba edasi.

Kasvu- ja kaalukõverad näitavad ka ilusaid numbreid ning on praegu üle keskmise.

Ilunumbrid:

Kaal: 4624 grammi-> 5460 grammi (+836 grammi)

Pikkus: 54 sentimeetrit -> 57 sentimeetrit (+3 sentimeetrit)

Pea ümbermõõt: 36 sentimeetrit -> 40 sentimeetrit (+4 sentimeetrit)

Nagu näha siis kosub lapsuke ilusti. Ma võtsin seekord nõuks Kuningapoega ise mitte üles ajada, vaid oodata kuniks ta ise ärkab ja süüa küsib. Seda, et ta suurema isuga on kui Prints oli kohe haiglas juba näha, mistõttu ma oluliselt ei muretsenud. On väike lootus, et ehk ei riku ma niiviisi tema und ära ning tulevikus magab paremini. One can hope… Praegu magab ta umbes 7-8 hommikul, siis vahepeal toimub selline kerge tukkumine vaheldumisi söömisega, poole üheteist ajal läheb õue vankrisse magama ja siis magab olenevalt päevast 3-5ni. Alguses kartsin, et äkki ta on päeva ja öö ära vahetanud, kuid tegelikult ei ole hullu. Muul ajal päeval ta valdavalt tukub ning tõsise une magab ühe korraga. Ses mõttes on lihtsam, et niiviisi saan maa mõnikord ise ka magada, sest Prints magab kuskil 1-3 vahemikus. Samas Kuningapoeg vahetevahel ugiseb ja loobib lutti, mistõttu pean ma ennast õue ajama ja seda tagasi panema.

Tukutakse näiteks lamamistoolis 😁

Muidu lähevad päevad nende kahega suhteliselt hästi ja rahulikult. Prints on mõistlik ja saab asjadest päris hästi aru. Tahaks muidugi nendegs kuhugi kodust välja ka minna, aga see tundub nagu suuremat sorti varioperatsioon, pluss mul ei mahu ükski käruline asi autosse. Õudus 😂

Esimene kuu kahe lapsega

Aeg läks juba enne kiiresti, aga tundub uskumatuna, et Kuningapoja sünnist on juba kuu aega möödas. Sel nädalavahetusel peame katsikupidusid, et väiksekest ametlikult tervitada, mille tõttu tundub, et aega on vähem kui 24 tundi ööpäevas. Ma ausalt ei tea, kuhu see kõik kaob või kas me oleme ainukesed, kellel päevad mööda lendavad.

20160611_152916

Printsi tort

img_20180407_175505527422678.jpg

Kuningapoja tort

Tort sai tellitud taaskord Annely käest, kes tegi meile ka Printsi esimese kuu tordi, kuid seekord tundub kuidagi… vähem vaeva sinna sisse läinud olevat. Võib olla talle on kiire ja ega me ju tegelikult mingeid hulle nõudmisi ette ei andnud, kuid ega me eelmine kord ka ei andnud. Selline väheke “meh”… Maitselt oli hea – tellisime kohupiima-toorjuustu tordi, mistõttu ei olnud üleliia magus ja lastele ka sobilik.

Üldiselt läheb meil veel hästi. Juuksed on mul veel enamvähem peas ja närve pole liigselt kulunud. Muidugi suurest ilmselt seetõttu, et Ste oli terve selle esimese kuu kodus ning esimene üksinda oleku päev oli mul neljapäeval. Prints suhtub uustulnukasse valdavalt ikka armastuse ja hoolega, kuigi vahest kui Kuningapoeg on tema meelest liiga kaua vitsutanud, leiab ta, et on õigem ta emmest eemale lükata 😀 Samas jällegi kui Kuningapoeg pahurdab ja nutab, siis muutub Printsi nägu murelikuks, kommenteeritakse “nuts-nuts” ja osutatakse emmele suund kätte, kust hääl tuleb. Ükspäev kui ma miskit parasjagu tegin ja koheselt ei reageerinud, muutus “nuts-nuts” järjest valjemaks ja nõudlikumaks ja Prints ei saanud aru, miks emme KOHESELT sinna ei tõtta kui väikevennal häda käes.

img_20180322_153750_12109865561.jpg

Siin vahepeal olid juba täitsa ilusad kevadilmad, kuniks päevani mil tuli ühe päevaga 5 päeva jagu lund maha. Tegime selle aasta kõige suuremad “kevadmemmed”, sest tõesti oli lund nii palju.

img_20180402_121514345820719.jpg

Nüüd on jälle täitsa ilus õues ja enamasti tuleb päike ka välja, kuid see 5 päevane lumi jättis maapinna päris niiskeks, mistõttu on Prints paras sopakoll kui õuest tuppa tuleb. Elagu Didriksoni kummiriided, ausõna! 😀 img_20180327_11263287838739.jpg

Sellel kevadel on Prints oma jooksuratta jaoks piisavalt suur. Võib olla oleks pidanud talle kõigepealt väiksema vaatama, kuid nüüd saab ta sellega paremini hakkama. Toas on harjunud oma rongiga ringi rallitama, seetõttu ta seda üks-jalg-korraga lükkamist veel väga ei oska, aga ma arvan et ei lähe kaua aega kui teda enam õues kätte ei saa.

received_102164887694774601596820468.jpeg

Kuningapojal oli oma esimene fotoshoot modellina. Meid kutsuti Little Urby toote pildistamisele, et nad saaksid enda kaartidele reklaami teha. Tegemist on minisünnipäevade ja hetkeemotsiooni kaartidega, mida saab pildistamise ajal kuskile pildi nurka lisada. Saime ühe komplekti kingituseks endale ka, aga ma pean ausalt ütlema, et ega ma endale selliseid asju ise ei ostaks vist, sest noh… peale minisünnipäevade ei näe ma nende kasutamisel mõtet.

received_101562996164948612126959555.jpeg

Nagu meil sellest ühest beebist siin majas vähe on, siis on meil 13 koerabeebit. Prints on väga sillas ning alguses tahtis ta neid muudkui “ops” saada. Millegi pärast nüüd kui koerad suuremad on, ei ole ta neist nii vaimustuses 😀

received_10216281199168332747061274.jpeg

Kes tahab kutsikate käekäigul silma peal hoida, siis kodulehe saab SIIT ja Facebooki lehe saab SIIT. Võib olla on teil kellelgi just üks selline karvik puudu.

 

 

 

Plaanid, plaanid…

Mainisin oma kapist välja veeremise postituses, et mind on ka sel korral õnnistatud raseduseaegse diabeediga, mistõttu pannakse rasedad suurema tähelepanu alla ning 32. ja 36. nädalal vaadatakse ja mõõdetakse kõhubeebit ultraheliga, et välistada beebielevantide sündi.

32. nädala kontrollis tuli Kuningapoja suurusenäitaja 97%, mis tol ajal tähendas peaaegu 2 nädalast kaaluvahet. 50% on niiöelda normaalne ja Eesti keskmine, sellest allapoole on väiksemad beebid ning kuni 100% on siis need potensiaalsed elevantbeebid. Õnneks 36. nädala ultraheli näitas juba 83%, mis on parem kui 97%, aga siiski suurem kui see keskmine. Samas võib ultraheli näitada +/-300g, nii et miski pole täpne.

Teisipäeval käisin uuesti arsti (A. Levin) juures, et plaane paika panna kuna 38. nädal sai esmaspäeval täis. Ega nad seal suurt midagi ei teinud, mis oli minu jaoks natuke üllatav. Ultraheliga pole mõtet väga mõõta, sest nii lõpus võib ta näidata lausa +/- 500g ja veelgi, nii et see pole täpne, aga et ta mu emakapõhja kõrgust ei mõõtnud oli küll üllatuslik. Küsis vaid, et kuidas mul endal sisetunne ütleb. No ei tea… Tugev ja aktiivne vennike on mul seal, täpsemalt ei oska nagu öelda. Arme on ka juurde tulnud. Paar armi, just kõhu allpiirkonnas näevad välja nagu ma oleks see dekoratiivkõrvits.

pumpkin-bottle-gourd-autumn-decoration-autumn-thumb

Jep, väga kaunis, selline 3D kärakas jookseb mööda kõhtu. Nendest ei saa pärast lahti ka, nii et ma ei tea. Pean ka terve kõhunaha transplaati küsima nagu Grey Anatoomias.

Arst siiski väga varakult ei taha ka esile kutsuma hakata, seega pani ta mulle haiglasse mineku kuupäevaks 9.03. Kui nüüd Kuningapoeg enne seda tulema ei hakka, siis loodetavasti jääb too reede mu viimaseks raseduse päevaks. Ei jõua tegelikult ära oodata, millal ma sellest kõhust lahti saan, sest esiteks jääb see mulle ette ja teiseks vajutab kogu see raskus mulle alaselja peale, mistõttu on käimine valus, istumine valus, liigutamine valus jne.. Saate aru küll 😀 Kõik on valus!

Üldiselt peaks vaatama, millisel päeval kõige rohkem kindlaid plaane on inimestel ja selle järgi arvestama 😀 Kuna mul seekord on vaja mitmete inimeste osalust selleks, et ma sünnitama saaks minna, siis kindlasti juhtuvad need asjad siis kui kõige vähem vaja oleks. Prints peaks vanaemaga koju jääma ning võimalusel ehk saaks mu isa meid haiglasse viia. Aga noh, kuna mul veel nii noored ja tööealised vanemad, siis selline väike pisiasi nagu tööl käimine võib plaane segada. Õde on mul see nädal koolivaheajal, aga ta väga kaua ilmselt Printsi ei taha vaadata.

Eks Printsi pärast on veidi mure ka, sest ta kipub öösiti ärkama ja vääksuma ning siis üldiselt aitab ainult emme. Aga kui emmet pole, siis ma ei kujuta ette, mis saab. Suurem sõda. Või äkki juhtub ime ning ta sellel öösel magab ilusti terve öö. Loota võib.

Nüüdseks on haiglakott peaaegu täiesti kokku pakitud ja vaim on niivõrd valmis kui saab. Ei tea ju kunagi, mis saada võib ja kõigeks ei saa nagunii valmistuda.