Arvustus: Kidsroom

Mõned nädalad tagasi avastasin, et Printsi sünnipäev on peagi ukse taga ning kuidagi tuleks ju seda ometigi tähistada, et meie väike beebi saab ühtäkki juba 2 aastaseks. Kuna Prints on aktiivne ning plaanis oli mõned samaealised tegelased veel kutsuda, siis otsustasime sünnipäeva kuskil mängutoas pidada, et sünnipäevalapsel endal lõbus oleks. Küll need täiskasvanud võivad süüa ja juttu ajada kus iganes.

Mängutube on aga igas hinnaklassis ja igasuguseid, suurem osa neist vist asub Mustamäe ja Õismäe kandis, mis hingehinda ei maksa. Näiteks ilus ja populaarne koht on Väike Linn mängutuba, kus 2.5 tundi pidu maksab nädalavahetusel €165. Pärast mõningast otsimist ja piltide vaatlemist otsustasime me Kidsroomi kasuks, mis asub samuti Mustamäe piiril Kadaka Selveri külje all.

dsc6168

Pidu saab pidada kolmes ajavahemikus: 10.00-13.00, 14.00-17.00 ja 18.00-21.00 ning alates reede viimasest ajavahemikust on nädalavahetusel peo pidamine 3 tundi €100.  Piltidelt tundus koht ilus, mängualad olid ühes ruumis ning laps saab praktiliselt kogu aeg silma all olla, samuti oli seal olemas väike kööginurk, koos kõrgema ja madalama lauaga (vastavalt siis suurematele ja väiksematele lastele). Koha peal oli olemas mähkmevahetuslaud ja 2 söögitooli, mis väiksemate tegelaste puhul marjaks ära võivad kuluda.

Kööginurgas oli olemas mahlakann, kohvitassid, mõned kausid, 1 suur vaas, käärid, 2 tordilabidat, nuga, mõni kahvel-nuga-lusikas – topsid, taldrikud, noad-kahvlid-lusikad võtavad inimesed nagunii ise kaasa, aga sinna jäetakse vist ülejääke, sest seal kohapeal oli suures koguses plastiknuge ja väikseid lusikaid, kahvleid mitte nii väga. Ma kohale jõudes avastasin, et ma olin unustanud plastikinventari tellida ning isa käis veel viimasel hetkel poes. Ups…

Samuti pole otseselt vaja seina peale sünnipäeva vanikuid ja lipsukesi, sest seal on tegelikult mingi seinte peal olemas, pluss on seinte peal joonistused ning on raske nendele sellist kohta leida, et need välja paistavad.

IMG_0685

Kodulehel on neil kirjas ka eeskirjad, kus on olemas see, et prügi ja toit tuleb prügikastidesse panna, kuid neil pole seal kirjas seda, et enda järgi tuleb nõud pesta ja kappi panna. Põhimõtteliselt koristad ikkagi kogu ruumi ära ning pesed käsitsi kõik nõud ära. Oleks siis vähemalt võinud nõudepesumasin olla. Kui ikka kuskil toas niiviisi pidada, kuhu saab ainult 15 minutit enne kaunistama ja asju valmis seadma, siis ma eeldaks seda, et eelnevat aega kasutavad need ärimehed ja -naised, et ruumi ise korda teha. Ilmselgelt see nii tegelikult pole.

10€ eest saab ka veel kohvimasinaga kohvi teha ning selle summa sees on 20 tassitäit ükskõik millist kohvi. Pärast pakuti ülejäänud piima veel kaasavõtmiseks.

Hea on muidugi see, et maja ees on tasuta turvaline parkimine, värav avaneb telefonikõnega (vähemalt nädalavahetusel), tuba on esimesel korrusel, nii et pole metsikult raske kõike oma peotavaari sinna sisse tassida (15 minuti jooksul), toas leidub tegevust nii väiksematele kui suurematele lastele ning ka mänguhimulistele täiskasvanutele. Miinuseks tooks selle, et koristama peab kõik ise ära, kuid ilmselt selle raha eest polegi muud oodata. Kõige suurem miinus oli minu meelest see, et külmkappi ei olnud, ega muu jaheda ruumi olemasolu. Kui võtta näiteks kuumakartlik tort või midagi kaasa, siis seal pole seda kuhugi panna, et ära ei sulaks. Minu tehtud pulgakoogid hakkasid päris kiiresti sulama ning tordi glasuur vajus samuti päris kiiresti natuke loppi. Akendest paistis päike päris tublisti sisse ning kõik joogid soojenesid samuti üles. Suve või kevade sünnipäevadega on see päris suur miinus, aga võib olla on eeldatud, et suviti seal väga keegi sünnipäeva ei pea. Siiski… ka sügisel ja talvel on mõnikord ikkagi ju külmkappi vaja, kui just õue lumehange midagi ei taha tõsta.

Üldiselt ma leian, et selle raha eest oli asja küll. Selline normaalne, puhas kohake, kus on lastele tegevust igas vanuses. Ei ole karta, et lapsed välja jooksevad, sest minu meelest sai seda ust lukku ka panna ning kuna tegevused on siiski ühes ruumis, on lapsed koguaeg silma all ja vanemad ei pea neid mööda tube taga ajama (minu meelest on see Lennumaa üks suur miinus, aga seal valdavalt vist peavad juba suuremad lapsed sünnipäevasid, keda valvata enam niivõrd ei ole vaja).

IMG_0574

IMG_0633

Minioni-teema

IMG_0655

Kaval küünlapuhuja

IMG_0685IMG_0715

IMG_0800

Party mood!

Advertisements

Lärmakas Prints

Umbes sellest ajast saadik, mil Prints hambuma hakkas, kippus ta öösiti päris palju kära tegema. Mitte niisama tsirkust, vaid hoopistükis norskama ja nohisema ja sealjuures ka suu lahti magama. Suu tundub muidugi ka päevasel ajal koguaeg lahti olevat ning viimasel ajal roomab sealt väikest sorti niidistik jälle välja. Ma olen neid ta viimaseid hambaid juba viimasel 3-4 kuud oodanud, sest see ilastamine ägeneb vahelduva eduga ning vahepeal viskas siin isegi mingi ühepäevase palaviku üles – ikka midagi. Vasakul all taga on üks selline ägedam punn all, kuid muud kohad tunduvad suhteliselt normaalsed, võib olla natuke on kõrgemad.

Novembris, kui oli Printsi pooleteise aasta arstivisiit sai ta kontrollimiseks saatekirja LOR-arsti juurde (nina-kõrvad-kurk), et asjad üle kontrollida ning välistada suure adenoidi olemasolu. Ma tean, et mul väiksena oli ja see jäi kängu, mistõttu mina ise pole kunagi opil käinud, kuid on variant, et oleks mõistlikum see eemaldada, kui Printsil see olema juhtuks. Ma mäletan enda pealt seda, kui palju ma pärast suuremana ortodonti juures käisin ja kui valus see hammaste õigesse kohta saamise protsess oli, nii et minu meelest oleks hea seda vältida või ennetada nii varakult kui võimalik.

Saatekirja sain novembris, aga aja sain panna alles jaanuaris, kui uued ajad välja pandi. Elagu Eesti arstisüsteem, ajee! Võite kolm korda arvata mis ajaks ma selle aja sain, aga fakt, et ma seda postitust nüüd kirjutan peaks väheke vihjeid andma. Printsi arstiaeg oli 20.aprill.

Ega ma ei tea, võib olla oleks selle varem juba saanud, kuid perearst soovitas Andrei Antonovi juurde minna, kes pidi väga hea olema. Ei oska koheselt midagi öelda, aga lapsega oli sõbralik küll ning töö oli kiire ja korralik. Vähemalt, mis mulle tundus…

watches-11-seasons-of-greys-anatomy-person-is-there-a-doctor-in-here-me-AzAZo

Ma veel parem, mul 14 hooaega selja taga 😀 

Otseloomulikult kohe kui arstionu endale pealambi pähe pani ja Printsile liginema hakkas, enne kui arst teda puututadagi jõudis, Prints halisema ja nutma. Ilmselt oli lapse jaoks hirmutav vaatepilt, kui võõral onul mingi kaadervärk küljes on ja tema poole liikuma hakkab.

Õnneks oli ülevaatus kiire. Vaatas nina, suu ja kõrvad üle ning siis saatis röntgenisse, et täpsemalt vaadata. Eeldatavasti siis väliseid mingeid sümptomeid või asju ei olnud. Hea uudis on see, et vähemalt tol päeval olid röntgenis sõbralikud töötajad ja piltide tegemine ei võtnud üldse kaua aega. Seal pidi ta üksi sinna metallplaadi ette istuma, kuid õnneks anti mulle kiirgusvest ja ma sain tema eest kükitada. Muidugi oleks Prints eelistanud mul süles olla, kuid seda kahjuks ei saanud. Tegelikult oli ta päris tubli, vaikselt seal piiksus, aga lasi mul pead paigal hoida kuniks nad pildi tehtud said.

Teine hea asi on veel ka see, et kõik säärane info liigub arstini päris kiiresti. Jalutasime röntgenist tagasi arstikabineti ukse taha ja mõne minutiga kutsuti meid uuesti sisse, et pildi üle arutleda.

Printsil on 1-2. astme adenoid, mida arst koheselt opereerima hakata ei taha. Nähtavasti on Printsil sinna adenoidi juurde elama kolinud keski bakter ja põhjustab seal nüüd vähest põletikku, mistõttu on ta hingamisteed ahenenud põhjustades nohisemist, norskamist ja raskendatud hingamist. Esmalt üritame selle bakteri välja ravida, last läbi nina korralikult hingama koolitada (tuleb koguaeg lasta suu kinni panna – halvad harjumused) ja siis septembris uuesti kontrolli minna.

Seniks kirjutas välja antibiootikume ja silmatilku (“Kui silma tohib panna, siis ninna juba ammugi” – Andrei Anotonov), mida tuleb 2 korda päevas 10 päeva panna. Ma proovisin juba ükspäev siin Printsi juhendada suud kinni panema, aga millegi pärast vaatas ta mind selle peale nagu lollakat 😀 Eks ole näha, kuidas sellega läheb. Adenoid pole teab mis tõsine asi, aga paraku võib ta mõjutada tulevikus lapse hammaste ja ka üleüldist tervist (vale hambumuse korral), nii et parem on asjaga varakult tegeleda.

Esimene kuu kahe lapsega

Aeg läks juba enne kiiresti, aga tundub uskumatuna, et Kuningapoja sünnist on juba kuu aega möödas. Sel nädalavahetusel peame katsikupidusid, et väiksekest ametlikult tervitada, mille tõttu tundub, et aega on vähem kui 24 tundi ööpäevas. Ma ausalt ei tea, kuhu see kõik kaob või kas me oleme ainukesed, kellel päevad mööda lendavad.

20160611_152916

Printsi tort

img_20180407_175505527422678.jpg

Kuningapoja tort

Tort sai tellitud taaskord Annely käest, kes tegi meile ka Printsi esimese kuu tordi, kuid seekord tundub kuidagi… vähem vaeva sinna sisse läinud olevat. Võib olla talle on kiire ja ega me ju tegelikult mingeid hulle nõudmisi ette ei andnud, kuid ega me eelmine kord ka ei andnud. Selline väheke “meh”… Maitselt oli hea – tellisime kohupiima-toorjuustu tordi, mistõttu ei olnud üleliia magus ja lastele ka sobilik.

Üldiselt läheb meil veel hästi. Juuksed on mul veel enamvähem peas ja närve pole liigselt kulunud. Muidugi suurest ilmselt seetõttu, et Ste oli terve selle esimese kuu kodus ning esimene üksinda oleku päev oli mul neljapäeval. Prints suhtub uustulnukasse valdavalt ikka armastuse ja hoolega, kuigi vahest kui Kuningapoeg on tema meelest liiga kaua vitsutanud, leiab ta, et on õigem ta emmest eemale lükata 😀 Samas jällegi kui Kuningapoeg pahurdab ja nutab, siis muutub Printsi nägu murelikuks, kommenteeritakse “nuts-nuts” ja osutatakse emmele suund kätte, kust hääl tuleb. Ükspäev kui ma miskit parasjagu tegin ja koheselt ei reageerinud, muutus “nuts-nuts” järjest valjemaks ja nõudlikumaks ja Prints ei saanud aru, miks emme KOHESELT sinna ei tõtta kui väikevennal häda käes.

img_20180322_153750_12109865561.jpg

Siin vahepeal olid juba täitsa ilusad kevadilmad, kuniks päevani mil tuli ühe päevaga 5 päeva jagu lund maha. Tegime selle aasta kõige suuremad “kevadmemmed”, sest tõesti oli lund nii palju.

img_20180402_121514345820719.jpg

Nüüd on jälle täitsa ilus õues ja enamasti tuleb päike ka välja, kuid see 5 päevane lumi jättis maapinna päris niiskeks, mistõttu on Prints paras sopakoll kui õuest tuppa tuleb. Elagu Didriksoni kummiriided, ausõna! 😀 img_20180327_11263287838739.jpg

Sellel kevadel on Prints oma jooksuratta jaoks piisavalt suur. Võib olla oleks pidanud talle kõigepealt väiksema vaatama, kuid nüüd saab ta sellega paremini hakkama. Toas on harjunud oma rongiga ringi rallitama, seetõttu ta seda üks-jalg-korraga lükkamist veel väga ei oska, aga ma arvan et ei lähe kaua aega kui teda enam õues kätte ei saa.

received_102164887694774601596820468.jpeg

Kuningapojal oli oma esimene fotoshoot modellina. Meid kutsuti Little Urby toote pildistamisele, et nad saaksid enda kaartidele reklaami teha. Tegemist on minisünnipäevade ja hetkeemotsiooni kaartidega, mida saab pildistamise ajal kuskile pildi nurka lisada. Saime ühe komplekti kingituseks endale ka, aga ma pean ausalt ütlema, et ega ma endale selliseid asju ise ei ostaks vist, sest noh… peale minisünnipäevade ei näe ma nende kasutamisel mõtet.

received_101562996164948612126959555.jpeg

Nagu meil sellest ühest beebist siin majas vähe on, siis on meil 13 koerabeebit. Prints on väga sillas ning alguses tahtis ta neid muudkui “ops” saada. Millegi pärast nüüd kui koerad suuremad on, ei ole ta neist nii vaimustuses 😀

received_10216281199168332747061274.jpeg

Kes tahab kutsikate käekäigul silma peal hoida, siis kodulehe saab SIIT ja Facebooki lehe saab SIIT. Võib olla on teil kellelgi just üks selline karvik puudu.

 

 

 

666

Lapsevanemaks olemine on raske. Nagu näha pole ma suutnud leida endas motivatsiooni, et peaaegu 4 kuud blogisse midagi kirjutada.

Sa võid arvata, et sa tead, milline inimene sa oled. Mis on su tugevad küljed, mis su nõrgad küljed ning millised nupud sinu puhul toimivad. Siis saad sa lapse. Lapse, kes juba varases nooruses on justkui loodud selleks, et sinu kõiki nuppe vajutada, et teha pihuks ja põrmuks sinu senised uskumused sinu tugevustest ja nõrkustest.

Täiskasvanud inimesena ei mäleta ma absoluutselt, milline ma nii väiksena olin, kuid mu ema väidab, et minuga ei olnud raske. Ilmselgelt Prints on karakter omaette. Ausõna, ma poleks eladeski ette osanud näha kui keerulisteks teemadeks kujunevad söömine ja magamine – kaks minu enda lemmiktegevust, millega pole mul kunagi probleeme olnud (pigem, et ma mõlemat liiga palju teen).

No igatahes… Võib olla te kõik olete juba seda lapsesaamise saadet TV3st vaadanud ja olete juba nagunii otsustanud lapsi mitte saada, aga ma ütlen kohe ära, et see vanemdamine on pagana keeruline ning oleks tervislik endale vist sinna hullarisse ka koht valmis vaadata.

Suve jooksul tulid Printsile kõik tema 16 hammast, mis sellises vanuses lapsel peaks suhu tulema, viimased 4 peaks teadupärast tulema kuskil 2 eluaasta kandis. Sellel perioodil oli ta väheke rahutu ning magamine oli paras needus, sest ta võis öösel kõva paar tundi iga natukese aja tagant lihtsalt igiseda. Pärast hammaste tulekut aga asi laabus ning uned läksid päris heaks. Muidugi siis tulin ma ideele teda lutist võõrutada – nagunii ta päeval lutti ei saanud, kasutasin seda ainult magamapanekuks, kuid kuna ta öösiti ärkas selle peale, et lutt oli vehkat teinud, siis otsustasin ma selle väikese segaja ka eemaldada.

Nädal aega peale võõrutamise alustamist läksime me UKsse Printsi teisele vanaemale ja vanaisale ja onule ja tervele suguvõsale külla ning sellest ajast saadik on mul kodus üks unedeemon. Magamine ise on suhteliselt okei, kuid see magama panek on umbes sama tore nagu kõrvas kudumisvardaga kuulmekilesid torkida. Ta lihtsalt kriiskab, sülle võttes viskab pulka ning ei taha tegelikult midagi, kõige vähem magada, mis sellest, et ise nühib endal silmad peast ära. Kusjuures, kohe kui suu kinni saab jääb peaaegu koheselt magama. Vahepeal ma lausa kartsin seda magamapanekut, sest ma proovisin absoluutselt kõike, kuid ikka sain vastutasuks 1,5-2 tundi kriiskamist ja peavalu.

Wonder Weeksi äpist vaatasin, et tal on praegu ka 10. leap, ehk viimane arengufaas, mis võib ka tormilisust põhjustada. Ma alguses arvasin, et asi oli ajavahes, kuid nüüd kui me juba kõva paar nädalat Eestis tagasi oleme ja asi pole oluliselt paranenud ei ole ilmselgelt siin ajaga miskit pistmist. Ma ei julge loota, et see varsti lõpeks, aga ausalt… kui ei lõpe siis ma hüppan ise varsti aknast alla, sest see on nii kurnav 😀

Kõige hullem on see, et lisaks unerõõmudele on Prints ka haige. Alguses oli nohu, siis mingid päevad hiljem tuli köha ja väike palavik. Nüüd on juba see hingamine parem, aga siin mõned ööd oli asi päris hull, et tema hingamine ja norisemine hoidsid mind ärkvel. Hea oli see ka, et Ste norskas ühelpool ja Harry teisel pool ja siis ma vahtisin lihtsalt lakke, sest ma ei suutnud niiviisi magama jääda.

See pulka viskamine on öösel ka teemaks, kui ta end istukile ajab. Mõnikord aitab kui ta meie voodi peale pikali võtta, sest tundub nagu meeldiks talle meie voodi kõvasti rohkem. Vahepeal mõtlesin, et äkki see tatra madrats talle ikka liiga kõva juba ning ta tahaks midagi mugavamat või magaks mugavama peal väheke paremini, kuid samas ta pole ju nii peene asjaga veel ju harjunud. Mõned korrad meie voodi peal ehk ei tee kurja. Ma ei saagi aru, kas see on tema reaktsioon unenäole või see on reaktsioon magamisele või mis värk sellega on, aga… saatke mulle vaimude väljaajajat. Pliis noh!

Miks ei võiks üks väike aktiivne rahmeldis normaalselt magada? Miks?!

Imetamisest

Ma olen varasemalt meie piimasöömise/mitte söömise tavadest natuke rääkinud ka ning ei ole sellest saladust teinud, et algus oli meie jaoks päris keeruline. Prints on teadupärast väga kannatamatu olevus, kes söögi nimel väga vaeva näha ei viitsinud juba alguses. Minu kui ema kohus on ju ometigi last sööta ja seetõtt olin vist Printsi mustas nimekirjaski. Esimesed 6 kuud küsis ta ise rinnale harva, ikka oli nii, et enne sai 3-4 tundi täis ja siis hakkasin ise pakkuma. Mõned harvad korrad oli, kus ta ikka pahandama hakkas, näiteks ükskord siis kui me empsiga Printsi une ajal temaga Assakult Jüri poole hakkasime jalutama ning tema just sel korral varem ärgata otsustas, sealjuures näljaselt kisama pani.

Umbes sellest ajast, kui ta lisatoitu hakkas saama, vähenes ta huvi piima vastu veelgi. Ikka pidin ise pakkuma ja pinda käima kuni rinnast piima “lahmama” hakkas, enne kui noormees rahus süüa sai. Õnneks oli mul piimavaru päris hea ning tundus, et ma suutsin ta vajadusi rahuldada, mis sest, et kohe sekundipealt hullult voolama ei hakanud.

Tänase päeva seisuga Prints enam rinda ei saa. Ma ise ei andnud ja tema ei küsinud. Alguses jäi kuidagi nii, et andsin talle enne lõunauinakut ja enne õhtu und ja siis ühe korra kuskil 5 ajal hommikul, sest nii oli last hea kerge magama saada. Tasapisi lõpetasin õhtul piima andmise ning kui tal ainult üks uni päevas oli, ei mänginud see piima mittesaamine uinumise juures enam nii suurt rolli. Prints uinus ürpis kiiresti ka ilma piimata. Umber paar nädalat hiljem, kui ma talle enne lõunauinakut rinda pakkusin raputas ta pead. See oli siis kui alles hakkas enda keeles JAHi ja EId kasutama. Ma ikka pakkusin edasi, et mis see nüüd siis on, natuke võta ikka. Võttis ja üritas, aga kuna sealt kohe niipalju ei tulnud, siis tuju läks mustaks ja uni tuli ka peale. Järgmine päev tegi ta täpselt samamoodi. Seekord ei hakanud toppima, panin hoopis luti suhu ja voodisse ning ta jäi umbes 10 minutiga niisamagi magama. Pärast seda pole ma talle lõuna ajal ka andnud ning alles jäi vaid see varahommikune söötmine.

Umbes kaks nädalat pole ma talle ka öösel süüa andnud, vaid vett kui niisama uuesti magama ei jää. Öösiti taidleb küll, ma arvan, et hammaste tuleku pärast, kuid süüa otseselt ei nõua. Ma loodan, et see öine taidlus on hammaste pärast, sest igavesti ma seda teha küll ei suuda. Mõnikord magab ilusti näiteks 4ni hommikul ja siis vajab natuke abi, et uuesti magama jääda, eriti kui ta on ennast istuli ajanud. Mõnikord on vaja juba 1 ajal öösel. Mõnikord ei piisa tagasi külili keeramisest, vaid on vaja kussutada. See istuli ajamine tiheneb hommikupoole, ehk mõnikord jõuab ta ennast alates näiteks kella 4st kolm korda istuli ajada enne kui ta poole kaheksa ajal ärkab. Võib olla oleks mõistlik endal ka näiteks 5st siis juba ärgata, jääks see unega solkimine ära, kuid ma tõesti ei suuda nii vara ennast jalule ajada. Just selle katkendliku unelõpu tõttu olen ma hommikuti nii väsinud.

Aga see selleks… Nüüd on meie laps tissivaba. Praktiliselt täiesti ise lõpetas ja mingit suurt vaeva ma nägema ei pidanud. Oleks see mähkmest vabaks liikumine sama lihtne 😀 .