Arvustus: Kidsroom

Mõned nädalad tagasi avastasin, et Printsi sünnipäev on peagi ukse taga ning kuidagi tuleks ju seda ometigi tähistada, et meie väike beebi saab ühtäkki juba 2 aastaseks. Kuna Prints on aktiivne ning plaanis oli mõned samaealised tegelased veel kutsuda, siis otsustasime sünnipäeva kuskil mängutoas pidada, et sünnipäevalapsel endal lõbus oleks. Küll need täiskasvanud võivad süüa ja juttu ajada kus iganes.

Mängutube on aga igas hinnaklassis ja igasuguseid, suurem osa neist vist asub Mustamäe ja Õismäe kandis, mis hingehinda ei maksa. Näiteks ilus ja populaarne koht on Väike Linn mängutuba, kus 2.5 tundi pidu maksab nädalavahetusel €165. Pärast mõningast otsimist ja piltide vaatlemist otsustasime me Kidsroomi kasuks, mis asub samuti Mustamäe piiril Kadaka Selveri külje all.

dsc6168

Pidu saab pidada kolmes ajavahemikus: 10.00-13.00, 14.00-17.00 ja 18.00-21.00 ning alates reede viimasest ajavahemikust on nädalavahetusel peo pidamine 3 tundi €100.  Piltidelt tundus koht ilus, mängualad olid ühes ruumis ning laps saab praktiliselt kogu aeg silma all olla, samuti oli seal olemas väike kööginurk, koos kõrgema ja madalama lauaga (vastavalt siis suurematele ja väiksematele lastele). Koha peal oli olemas mähkmevahetuslaud ja 2 söögitooli, mis väiksemate tegelaste puhul marjaks ära võivad kuluda.

Kööginurgas oli olemas mahlakann, kohvitassid, mõned kausid, 1 suur vaas, käärid, 2 tordilabidat, nuga, mõni kahvel-nuga-lusikas – topsid, taldrikud, noad-kahvlid-lusikad võtavad inimesed nagunii ise kaasa, aga sinna jäetakse vist ülejääke, sest seal kohapeal oli suures koguses plastiknuge ja väikseid lusikaid, kahvleid mitte nii väga. Ma kohale jõudes avastasin, et ma olin unustanud plastikinventari tellida ning isa käis veel viimasel hetkel poes. Ups…

Samuti pole otseselt vaja seina peale sünnipäeva vanikuid ja lipsukesi, sest seal on tegelikult mingi seinte peal olemas, pluss on seinte peal joonistused ning on raske nendele sellist kohta leida, et need välja paistavad.

IMG_0685

Kodulehel on neil kirjas ka eeskirjad, kus on olemas see, et prügi ja toit tuleb prügikastidesse panna, kuid neil pole seal kirjas seda, et enda järgi tuleb nõud pesta ja kappi panna. Põhimõtteliselt koristad ikkagi kogu ruumi ära ning pesed käsitsi kõik nõud ära. Oleks siis vähemalt võinud nõudepesumasin olla. Kui ikka kuskil toas niiviisi pidada, kuhu saab ainult 15 minutit enne kaunistama ja asju valmis seadma, siis ma eeldaks seda, et eelnevat aega kasutavad need ärimehed ja -naised, et ruumi ise korda teha. Ilmselgelt see nii tegelikult pole.

10€ eest saab ka veel kohvimasinaga kohvi teha ning selle summa sees on 20 tassitäit ükskõik millist kohvi. Pärast pakuti ülejäänud piima veel kaasavõtmiseks.

Hea on muidugi see, et maja ees on tasuta turvaline parkimine, värav avaneb telefonikõnega (vähemalt nädalavahetusel), tuba on esimesel korrusel, nii et pole metsikult raske kõike oma peotavaari sinna sisse tassida (15 minuti jooksul), toas leidub tegevust nii väiksematele kui suurematele lastele ning ka mänguhimulistele täiskasvanutele. Miinuseks tooks selle, et koristama peab kõik ise ära, kuid ilmselt selle raha eest polegi muud oodata. Kõige suurem miinus oli minu meelest see, et külmkappi ei olnud, ega muu jaheda ruumi olemasolu. Kui võtta näiteks kuumakartlik tort või midagi kaasa, siis seal pole seda kuhugi panna, et ära ei sulaks. Minu tehtud pulgakoogid hakkasid päris kiiresti sulama ning tordi glasuur vajus samuti päris kiiresti natuke loppi. Akendest paistis päike päris tublisti sisse ning kõik joogid soojenesid samuti üles. Suve või kevade sünnipäevadega on see päris suur miinus, aga võib olla on eeldatud, et suviti seal väga keegi sünnipäeva ei pea. Siiski… ka sügisel ja talvel on mõnikord ikkagi ju külmkappi vaja, kui just õue lumehange midagi ei taha tõsta.

Üldiselt ma leian, et selle raha eest oli asja küll. Selline normaalne, puhas kohake, kus on lastele tegevust igas vanuses. Ei ole karta, et lapsed välja jooksevad, sest minu meelest sai seda ust lukku ka panna ning kuna tegevused on siiski ühes ruumis, on lapsed koguaeg silma all ja vanemad ei pea neid mööda tube taga ajama (minu meelest on see Lennumaa üks suur miinus, aga seal valdavalt vist peavad juba suuremad lapsed sünnipäevasid, keda valvata enam niivõrd ei ole vaja).

IMG_0574

IMG_0633

Minioni-teema

IMG_0655

Kaval küünlapuhuja

IMG_0685IMG_0715

IMG_0800

Party mood!

Advertisements

Arvustus: FitBit Charge 2

Seda postitust olen ma plaaninud teha alates sellest ajast kui ma endale Fitbit Charge 2 jõuludeks sain. Nüüdseks on sellest möödas üle 1 aasta, kuid võib olla ongi õige aeg nägemaks, kuidas asjake vastu on pidanud.

Fitbit Charge 2 näol on tegemist liikuvale inimesele pühendatud aktiivsusmonitoriga, kellel pole vaja päris tõsist spordikella, kuid tahaks midagi rohkemat kui sammulugejat.

Fitbit ise toob välja need omadused, mis ostjat võiks paeluda:

  • PurePulse pulsimõõtja
  • GPS telefoni abiga
  • Multisport
  • Targad teadaanded
  • Füüsilise vormi tase
  • Hingamisharjutused
  • Terve päeva aktiivsus
  • Une jälgimine
  • SmartTrack™
  • Liigu!
  • Kauakestev aku
  • Vahetatavad rihmad
  • Suur OLED ekraan

PurePulse pulsimõõtja – Innovaatiline ja ülimalt täpne PurePulse pulsimõõtja töötab otse sinu käelt ilma tülika pulsivööta. / Teadupärast on soovitatav kõik aktiivsusmonitorid ja kellad kinnitada nii, et vähemalt sõrm (või oli see kaks sõrme?) rihma vahele mahuks, mis annab kellale ruumi randme peal liikuda. Olen isegi märganud, et näiteks öösel või siis mõne aktiivsema tegevuse käigus liigub kell paigast, mistõttu on pulsi lugemine kas sootuks võimatu või raskendatud. Kellel pidev pulsi mõõtmine oluline, siis näiteks trenni ajaks võib rihma kõvemini siis kinni tõmmata. Erilised arvustustefanatid panevad paralleelselt ka pulsivööga kella tööle, et näha, kuidas randmelt info tuleb ning nende andmetel ei ole olukord väga mööda. Randmeandur saab lihtsalt asjadele pihta väheke hiljem, kui päris pulsivöö.

Multi-Sport – Salvesta jooksmis-, jalgratta-, jõu- ja muud treeningud otse käekella./ See on tõesti äärmiselt mugav omadus. Kui ma veel jalutamas käisin ja mõnikord unustasin treeningut “alustada”, siis hakkas ta sellegipoolest trenni mõõtma. Ainuke asi on see, et automaatselt ta GPSiga ei ühindu.

Füüsilise vormi tase – Saa parem ülevaade oma füüsilise vormisoleku kohta ning kuidas sa saaksid seda tulevikus parandada./ See võimalus on pigem pulsiga seoses. Kell arvestab su pulssi treeningute käigus ja ka puhkehetkedel ning teeb vastavalt sellele arvutused. 

Une jälgimine – Jälgib automaatselt sinu und ja logib selle rakendusse./ Jälgib. Päris hästi kusjuures ning praktiliselt kõik mu lastega üleval oldud momendid kajastuvad pärast rakendusest.

Hingamisharjutused – Leia mõned rahulikud hetked oma päevas koos isikustatud hingamisharjutustega, mis võtab arvesse ka su pulssi./ Olen seda mõned korrad proovinud, kuid minu jaoks pole see väga vajalik (loe: raske on sellist aega leida)

GPS telefoni abiga – Ühenda Fitbit Charge 2 oma telefoni GPS-iga, et kaardistada oma jooksumarsruuti ning jälgida muid andmeid oma jooksu kohta./ See kahjuks muidugi eeldab seda, et sa tassid oma telefoni siiski igal pool kaasas kui sa trenni lähed tegema, aga enamus inimesi tänapäeval ei suuda nagunii oma telefonist eemal olla. GPSiga ühildamisel näed rohkem detaile ning kell on võimeline täpsemalt sinu pingutusi arutama.

Pikk patarei eluaeg – Kestab kauem kui konkurentide samaväärsed kellad. Aku kestvus kuni 5 päeva./ Alguses kestis minu kella aku kuskil 7 päeva, olenevalt kui tihti ma GPSiga jalutamas käisin. Tänasepäeva seisuga kestab aku tõesti kuskil 5 päeva, kuid GPSiga ühildumist pole ma sada aastat kasutanud. Eks ajapikku aku nõrgenemine on loomulik. Ei teagi, mis siis saab kui aku enam üldse ei pea. Tuleb vist lihtsalt uus osta?

Targad teadaanded – Teavitab sissetulevatest kõnedest, sõnumitest ja kalendris olevatest sündmustest./ Jah, lastega äärmiselt mugav omadus, kuna mul enamus päevast telefon täiesti hääletu peal. Samas nõuab see seda, et telefoni bluetooth oleks koguaeg sisse lülitatud, mis omakord tähendab lühemat eluiga telefoni akule. Siinkohal ka üks miinus. Kui minu Sony Smartbandil sain valida paljude rakenduste teavituste vahel, siis Charge 2’l ongi ainult kõned, telefoni sõnumid (kes neid enam üldse saadab, eks?) ja siis kalendri teavitused. Kahjuks pole võimalik ühtegi teist rakendust lisada.

Erinevad kellakuvad – Terav ja värviline puuteekraan erinevate kellakuvadega./ Räägib enda eest. Vastavalt tujule ja eesmärkidele saab kella ekraani kuvamist väga hõlpsalt rakendusest muuta.

screenshot_20180424-161529160468238.png

Vahetatavad kellarihmad – Saad panna oma Fitbit Charge 2 ükskõik kuidas välja nägema. Hõlpsasti vahetatavad kellarihmad teevad riietega sobitamise imelihtsaks./ Vahetasin oma silikoonist rihma välja päris kiiresti. Ebayst ja ilmselt ka Aliexpressist saab neid päris odava raha eest ning ei pea ostma neid kalleid “ametlikke”. Rihmasid on väga erinevaid, nii materjalilt kui stiililt, nii et iga inimene leiab sobiliku.

Ainuke suur miinus, mis Charge 2’l aktiivse inimese aktiivsusmonitorina on, on see, et ta pole veekindel. Pritsmekindel küll, kuid enamik kellasid ja selliseid tipptaseme monitore on veekindlad, mistõttu saab nendega ka ujumas käia. Selle puhul oleks soovitatav kellake ujudes ja duši all käies kapinurgale ootama jätta.

Fitbiti toodetega käib kaasas ka juba mugav ja lihtne rakendus, kuhu kogu kogutud informatsioon talletatakse. Rakendusest saab valida, kas sünkroniseerimine on automaatne (nõuab taaskord pidevat bluetoothi ühendust) või manuaalne, ehk siis teed rakenduse lahti ja vajutad ise sünkroniseerimise nuppu nii tihti kui tahad või vajalikuks pead.

Rakendusest leiab lisaks enda andmetele ka väljakutseid, treeningõpetusi ning toetava kommuuni, kuhu kogunenud fännid saavad omavahel ühendust. Kui aus olla, siis ma neid treeningõpetusi pole ise proovinud, kuid mulle tundub, et tegemist on igati mugava kodus treenimise variandiga. Peab ikka ära proovima 😀

Mina olen Fitbit Charge 2’ga väga rahul ning julgen teistelegi soovitada. Ainuke asi on see, et Fitbiti toodetel on üpris kõrged hinnad. Eks brändi nimi ning välimus maksavad ka kindlasti, sest näiteks Xiaomi Mi band 2 maksab soodukaga kuskil €25, millel on kõik samad omadused ning lisaks nendele on ka veel veekindel.

Tooteid on turul palju, kuid ehk oli minu arvustus abiks kellelegi, kes parasjagu endale seda õiget otsimas on.

Kasulik ja kasutu

Varsti juba poolteist aastat olen ma seda postitust teha tahtnud, kuid kuna endal vaim ja mälu nii nõrgad on, siis pole selleni jõudnud. Õnneks küsib Triin mu käest igasuguseid küsimusi, mis ikka ja jälle antud teemat meelde tuletavad ning tegelikult oleks ka endal hea meelde tuletada, mida värske beebiga vaja oli ja mida tegelikult väga mitte.

Apteegikraam, mille ma endale ja Printsile tookord valmis varusin on lahti võetud SIIN ning seekord käin samad asjad üle ja mõtisklen, kas neid on tarvis või mitte.

Printsile:

  • Saialilletinktuur (Paira)- kasutatakse nabaväädi puhastamiseks, kuid selle asemel võib kasutada ka briljantrohelist (no thank you). – Seda ei läinud absoluutselt vaja. Haiglaski juba soovitati kasutada füsioloogilist lahust või kõige tavalisemat kodust keedetud vett.
  • Füsioloogiline lahus ehk naatriumkloriid ehk 0.9% soola lahus (B|Braun) – kasutatakse silmade-nina-suu puhastamiseks. – Seda kasutasin päris jõudsalt, kuid seekord ostaksin pigem ampullidena kui suure pudelina. Suurt pudelit on lihtsalt palju ebamugavam kasutada ning korraga ei kulu nii palju.
  • Marlilapikesed (Hartmann 100 tükki pakis) – kasutatakse silmade-nina-suu puhastamisel. – Läheb kindlasti tarvist silmade, suude ja nabade puhastamiseks.
  • Vatitikud beebidele (Tippys) – ma ausalt ei tea, mille poolest need paremad on, kuid ilmselt see vatitiku suur pea ei lase valesti kuhugi tungida. – Kuluvad ka ära, nendega on hea kõrvu puhastada, muretsemata et tikk liiga sügavale peaks eksima.
  • Bepanthen (Bayer) – kasutatakse igasuguste nahakahjustuste tarbeks nii beebide mähkmelööbe korral, kuid sobib suurepäraselt kasutamiseks ka lõhenenud nibudel. Tegelikult võib ju nii selle mähkmekreemi kui ka nibukreemi eraldi osta, aga ma otsustasin, et proovin kõigepealt sellega ning kui see mingil põhjusel ei sobi, siis vaatan edasi. Poest vaatasin just selle variandi, mis oli puhas Bepanthen. Pakkumisel oli ka mingi Bepanthen Plus, kuid seda ma võtta ei julgenud juhuks kui ma peakski seda nibudel kasutama – pole vaja, et Prints mingit jama alla neelab. – Kasutasin selle tuubi ära. Seda kasutasin nii mähkmelööbel kui nibudel kui ka karedamatel naha kohtadel veidi hiljem. Ühe beebipakiga sain kaasa ka väike Sudokrem, millest jätkus päris pikaks ajaks.
  • Ninaaspiraator (Rhinomer) – kasutatakse nohu korral, et beebi ninast tatti välja saada. Kuna nad vaesekesed alguses nuusata ei oska, siis tuleb neid aidata. Lugesin internetist erinevate ninapumpade ja asjade kohta ning seda on päris palju kiidetud. Idee kellegi ninast tati välja imemisest on päris rõve, kuid seal on filtrid vahel niiet kollide neelamiseni jõuda ei tohiks. Pealegi…pigem see, kui et lapsel halb olla on. Ilmselt pole see teab mis SOS ost, kuid hea teada, et see kodus olemas on. – Olenevalt ilmast ja oludest võib vajadust päris kiirelt end ilmutada. Mina olen rahul, et selle valmis ostsin ning olgugi, et Prints ülemäära tihti haige pole olnud, siis kasutust on ta ikka leidnud. Ei ole MUST have juba sündides, aga mulle meeldib ettevalmistunud olla.
  • Niisked salvrätikud (Huggies Natural Care with Aloe Vera) – neid on nii palju erinevaid, kuid lõpuks võtsin lihtsalt hinna järgi ning natuke ka nime tuntuse järgi. – Printsile sobisid kõige paremini Huggies’e salfakad, just Aloe omad. Ta mõnikord näppas endale ühe ja hakkas seda mööda nägu hõõruma ning kui parasjagu oli tegemist mõne muu salfakaga, siis kippus nägu pärast punaseks tõmbama. Üleüldse tundub ta nahk erinevate salfakate ja mähkmete suhtes üpris tundlik ja kõik üldsegi ei sobi.
  • Ühekordsed veekindlad mähkimisaluslinad (Libero) – selleks, et igasuguseid huvitavaid vedelikke kuhugi ebavajalikesse kohtadesse ei voolaks. – Ausalt öeldes on need supermarketite omad kallimad kui näiteks apteegist ostes. Seal saab aluslinu tükikaupa osta ning ka suurused on erinevad. Mõneti meeldisid need apteegi omad mulle isegi rohkem, sest ühelt poolt on pind mõnusalt pehme. Neid kulub ikka ka, eriti kui tuleb see tore aeg, kus kakatud on nii, et poolde selga välja on visanud.
  • Mähkmed suurused 2 (Pampers) – jällegi on siin nii palju valiku variante. Lisaks sellele mõtlesin ma poes pikalt, mis suuruses mähkmeid osta ning lähtusin siis kaalust. Number 2 mähmed peaks minema beebidele kes on 3-6 kilogrammi rasked ning arvestades, et Prints peaks juba üle 3 kilo olema, siis need peaksid ju ka sobima. Mõni teadjam ehk oskab nõustada või soovitada, kas need Newborn mähkmed on ikka niiväga vajalikud või mitte. – Newborn mähkmed on kuidagi pehmemad ja lapsesõbralikumad ning mis eriti tore, seal peal on joonindikaator, mis näitab kas ja kui märg mähe on. Mugavus ennekõike. Ma olin täitsa kurb kui Prints nendest suurustest välja kasvas, sest seda vist kõige suurem suurus on 3? Ma enam ei mäleta ka täpselt. Seekord võtan ka kindlasti neid vastsündinu omasid ja just Pampersi omasid.
  • Kraadiklaas – lihtsalt selleks, et ma ei suuda otsustada millise täpselt ostma peaks. – Alguses kasutasin kraadiklaasi pigem vanni veetemperatuuri mõõtmiseks. Ostsin elektroonilise, mis andis üpris kiiresti vastuse, kuid Printsi aastaseks sünnipäevaks palusin ikkagi kontaktivaba termomeetrit. Ma pole alati muidugi 100% kindel kui täpne ta on, kuid siiani minu meelest suht okeilt näidanud.
  • Paratsetamooli küünlad imikutele – tundub, et nendega on hetkel mingisugused tarneraskused (oi, kuidas mulle see meeldib – isegi apteegid ei jää sellistest probleemidest puutumata) ning neid igas apteegis hetkel ei olegi. Pluss ilmselt ei aita ka see beebibuum kaasa. Mõnes kohas on veel järgi – näiteks ITK juures, kuhu ma järgmine nädal nagunii minema pean. – Sain lõpuks need küünlad tookord kätte, kuid ma ei tea, kas minu saamatusest või millesti ei jäänud see küünal kunagi vajalikku kohta pidama. Prints muidugi, hoolimata tujust ja hetkeseisundist suutis alati piisavalt punnitada, et see kohe välja lupsaks. Proovisin nii ühe kui teise külje peal, kuid midagi. Õnneks kolmandast elukuust võib anda ka Nurofeni siirupit, mida ma siis vajaduse tekkides kasutada sain. Õnneks Prints palju haige polnud ning kõige kõrgem palavik tuli tal silmahammaste tulles.
  • D-vitamiin (Tervisepüramiid) – D-vitamiini on vaja anda juba nädalavanustele imikutele. Palju on selle kohta seletatud ning kuna osad väidavad, et D-vitamiiini andmine tekitab gaase, siis perearst soovitas mul anda Printsile sellist vitamiini, kus seda baasainet peab vähem andma. Tavaliselt on D-vitamiin mingi õli või asja baasil, mis siis võib seedimist mõjutada. Mina valisin Tervisepüramiidi tilga just sellepärast, et seda peab andma ainult ühe tilga päevas.

Enda tarbeks:

  • Bepanthen – see sama, mis üleval juba kirjas on, kuid minu puhul siis nibude tarbeks. – Õnneks mul nibud väga katki ei läinud, kuid natuke narmendasid ikka. Kreem aitas väga hästi ning sellekski korraks on mul juba olemas.
  • Rinnapadjad (Libero 40 tükki pakis) – ka nende puhul on valik meeletu. Kuna need on nii kui nii ühekordsed, siis ma hetkel ei hakanud seal väga valima. Proovin ära ja kogu lugu. Kui ei aita või ei toimi päris hästi, siis võin midagi muud vaadata, peaasi et esmane vajadus on kaetud. – Mul õnneks ülemäära meeletult midagi ei voolanud, kuid alguses natukene ikka. Ajasid asja ära ja minu meelest juurde ma ostma ei pidanudki. Keha korrigeeris asjad ise paika ning edasine elu oli päris lebo.
  • Hügieenisidemed (Hartmann MoliMed midi) – targad naised meie beebigrupis soovitasid just neid, sest need pidavat hingama ja üleüldse mugavad olema. Ma ise loodan, et ma valisin piisava “teostusvõimega” sidemed, sest tegelikult on maxi variant ka veel täiesti saadaval. Vähemalt on selles 28 sidet, nii et… Fire away! Ma mäletan nendest sidemetest niipalju, et alguses läksid nad väga kiiresti ja said kahjuks otsa. Hind on neil krõbedam kui mingitel tavaliselt Always’idel, kuid mugavuse vahe on ka. MoliMedid on pealt pehmed ja ihusõbralikumad, eriti kui allpool peaks mõni õmblus olema. Alwaysi pind on selline kõvem ja tahumatum mis võib natuke ebamugavalt hõõruda. MoliMede soovitan varuda kohe hulgim. Nende ainuke miinus on see, et neil pole tiivakesi, kuid ma pean ütlema, et tegelikult püsisid nad päris hästi paigal. Arvestades, kui tihti neid alguses vahetama peab, siis ei jõua ta selle aja peale veel kuhugi ära rullida.

Juurde ostsin tookord:

  • Kiwi inhalaator – Tunnistan, et seda ei ostnud ma kohe, vaid veidi hiljem, kuid nohude ja köhade puhul on see asendamatu. Kiwi on vaikne ja saab kasutada ka juhtmevabalt, mistõttu saab seda praktiliselt igal pool ja igal ajal kasutada.
  • Medela elektriline rinnapump – Ostsin alguses manuaalse ka, kuid sellega ei tulnud niipalju välja. Lootsin, et elektrilisega tuleb rohkem, kuid tundub, et mu rinnad sellised pirtsakad, mis annavad ainult otse soovijale 😀 Igatahes oli elektrilisega kordades mugavam oodata, sest ise ei pidanud endal kätt krampi pumpama. Soovitan kõigile, kel on vähegi plaanis lapse juurest aeg-ajalt eemal olla ja talle sealjuures ikkagi rinnapiima jätta.
  • Hiljem Emoliumi kreem – Printsil kippus nahk karedaks ja punetama, mistõttu perearst soovitas alguses just seda kreemi kasutada. Regulaarse kasutamisega mõjus päris kiiresti.
  • Espumisan – Gaasid on paratamatus, mis väikseid imikuid vaevavad ajal mil nad igasuguse “päristoiduga” harjuvad. Ma ei oska öelda, et Espumisan mõjust just kõige paremini, sest ma ausalt öeldes erinevaid väga palju ei katsetanud, kuid tundus, et sellest enamjaolt piisas.

Õnneks on mul paljud asjad, eriti just suuremad ostud selleks korraks olemas, nagu rinnapump, inhalaator ja kraadiklaas, mistõttu seda ostumuret on vähem, kuid vitamiinid, gaasirohud ja muud rõõmud saab küll uuesti kokku ostetud. Ega palju enam aega siin ka pole, seda enam, et aeg läheb kiiresti ja nüüd ongi juba ju uus aasta käes. Pühad lihtsalt kadusid jäljetult ja tööl on veel ka jäänud käia käputäis kordi. Varsti olengi pensionär valmis.

Kuldkihar

Meie Printsil on sünnist saadik päris hea juuksepahmakas peas olnud, mis vanusega on aina tihenenud ja pikenenud. Kuna varsti-varsti on mu venna pulmad, siis leidsime Stega, et oleks sobilik natuke Printsi metsistunud lakka piirata ja et ikka piltide peal ilus välja näeks, ei tasuks seda vast ise teha. Me ükspäev proovisime ta tukka natuke piirata, kuid see tuli nii kõver 😀

20170606_082053

Meie Karvapea

Rocca Al Mare’s kunagi jalutades jäi mulle silma sealne lastele mõeldud juuksur Juuksik. Arvestades, kuidas ta isegi kodus väga paigal ei tahtnud püsida, siis otsustasin ta viia professionaalide juurde, kes võib olla suudavad ta tähelepanu paremini köita. Hinnakirja vaadates ahmisin korraks õhku, aga mida sa hädaga ikka teed. Kuni 1 aastaste laste juuste lõikamine maksab €8, vanemate juba €15. Tundub väheke uskumatu, et mõne karva lõikamine nii palju raha maksab. Näiteks kesklinna salongis Maribell maksab meeste juukselõikus (või vähemalt mõni aeg tagasi maksis) €16 – sinna sisse kuulub peapesu ja peamassaaž ka. Muidugi on nende müügiartikliks ka see, et maksad tunni aja eest, pool tundi sellest on juukselõikus, ülejäänud pool tundi võib laps nende mängunurgas mängida, mistõttu on nende juuksur justkui ka mängunurga eest.

Aja sain väga kiiresti – eile Printsi une ajal võtsin end kokku ja helistasin, et aega panna ning sain juba õhtul kella 19ks broneeringu. Ilmselt oleks ka varasemaks saanud, kuid ma ei tahtnud Rocca poole tipptunnil sõita.

Kohale jõudes olin ma natuke pettunud. Nende uhkesse mängunurka kuulus ainult üks liumägi, mänguköök, laud millel joonistada ja raudtee. Arvestades, et nad seda niivõrd reklaamivad, ootasin ma ausalt öeldes rohkemat. Muidu olid seal juuksuritoolid nagu ikka, ühel oli tooli asemel auto, kuhu siis laps sai sisse istuda ja seal ajaviiteks nuppe vajutada ja keerata. Kui me läksime istus seal parasjagu üks poiss, kes kohati üpris koledat häält tegi – ma olin kindel, et Prints ehmatab juba selle peale ära. Meie juuksur oli Anu, kes andiski teada, et kahjuks on autoiste juba võetud, kuid kui me kindlalt seda tahame, siis me võime natuke oodata, kui ei taha oodata, siis saab tavalise tooli peale minna. Muidugi oli seal tooli peal kõrgenduseks üks tugevam padi, et laps päris augus ei istuks. Peegli kõrval seina peal oli ekraan, millest näidati multikaid, kuid muidu ma mingeid spetsiifilisi just lastele mõeldud vidinaid ei täheldanud. Seintel oli ka natuke maalinguid, kuid muus osas ei olnud seal minu meelest midagi nii erilist.

img1

Pilt nende kodulehelt

Juuksur ise oli tore ja sõbralik ning Prints ei olnudki väga häbelik. Juuksur proovis talle karva-kaitse lina panna, kuid selle peale pani Prints suu torusse. Egas midagi… Hakkas ilma selleta lõikama. Soovides ennetada tema tooli pealt pagemist panin ma oma telefonist tema lemmik multikad jooksma ja voila – paigal ta seal istus. Pidas väga tublisti vastu, kordagi kisa ei teinud ja väga ei kaevanud ning pärast sai liumäest alla lasta ja seal natuke laamedada.

Samuti, kuna tegemist oli meie esimese juukselõikuse, pakkis administraator meile natuke Printsi lokke ümbrikusse mälestuseks. See on valikuline, kes neid ei taha ei pea võtma, kuid minu meelest on tore, et seda pakutakse. Natuke suuremad lapsed said pärast juuste lõikamist ka kommi 😀 .

20170622_115845-1

Karvapea pärast juuksurit

Üldiselt on siiski nii, et minge kuhu juuksurisse tahes, te peate ikka oma last ise lõbustama. Ega sellele poisile, kes kõrval karjus midagi hullu tehtud – juuksur rääkis sõbralikult, ta sai lausa selles autoistmes istuda, multikad olid ekraani peal saadaval. Kõik eeldused lõbusaks meeleoluks olid olemas, kuid millegi pärast talle ei meeldinud. Kui lõikus läbi sai, siis oli rõõsa ja roosa.

Võib olla ei meeldi lastele ühe koha peal paigal olla, mingi veider hõlst ümber ja keegi kääridega juuste kallal. Last tuleb talle sobilike asjadega lõbustada ning leida selline variant, mis lapsele kindlasti meeldib. Me saime oma multikatega väga hästi hakkama ning rahu jätkus lausa pooleks tunniks, mis on Printsi puhul väga haruldane. Mulle tundub, et talle see juuste kammimine ja nendega mässamine meeldib, ainult kõrvade juurest lõikamise ajal hakkas eemale nõjatuma.

Kes ise ei tihka lapsel juukseid lõigata ja kindlasti tahab esimest toredat kogemust, siis ma julgen küll soovitada. Tuleb ainult meeles pidada seda, et lapse juures tuleb siiski olla ja ise ei saa minema tõmmata. Ikka ju uus ja teistmoodi kogemus. Näiteks kui ma ise väike olin tahtsin ma, et mu ema mul hambaarsti juures varbast kinni hoiaks, niikaua kuni ma seal toolis istusin ja mul suus midagi tehti.

Beebide ujumine Nõmmel

Juba peaaegu Printsi sünnist saati olen ma tahtnud, et laps hakkaks ujumas käima. Tänapäeval on neid võimalusi ju rohkem ning hea ju oleks kui laps ennast võimalikult varakult vees mugavalt tunneks või pigem jääks ennast mugavalt tundma (esimesed 9 “elukuud” ulbib ju nagunii vees), kuid mina muudkui venitasin seda kummi kuni 6 kuud nagu nalja mööda lendasid.

Beebi varasematel elukuudel on vist parem sünnitusmajade ja haiglate poolt pakutavatesse beebide individuaal ujutamisesse minna, kuid nendele aegadele on ääretult suur konkurss ning iga järmise kuu ajad lähevad vist eelmise kuu 20. internetti üles. Ma tunnistan, et mul tavaliselt lähevad sellised asjad meelest ära ning ega ma ei viitsi väga tõmmelda ka, seega hakkasin vaatama, mida mujal pakutakse. Beebide ujumise tunnid leiavad aset vist praktiliselt kõikides ujulatega või väikeste basseinidega spordikeskustes, kuid mulle oli oluline ka transport ning parkimine – ei taha ju ujumast tulnud lapsega mööda maailma rännata, mistõttu jäi minu jaoks kõrvale Reval. Kuna ideaalis oleks tore, kui Ste saaks temaga tulevikus ujumas käia, siis vaatasin ka ajaliselt sobivaid kohti, mistõttu kukkus ära Audentes (seal on need tunnid vist kuskil 10 või 11 hommikul).

Lõpuks jäi pinnale selline organisatsioon nagu Päikesetants. Lisaks ujumisele pakuvad nad mitmeidki teisi tunde ja kursusi, näiteks rasedate jooga, beebide jooga, sünnituseks ettevalmistamine jne. Ujumistunnid on mõeldud 3-kuustele kuni 3 aastastele ning leiavad aset nii Nõmme kui Õismäe ujulates.

Esmalt öeldi mulle, et neil rühm päris täis ja pole kindel, kas neil esmaspäeva õhtuseks trennis kohta on, kuid huvi korral pidin jätma oma kontaktdetailid ja nad võtavad minuga ühendust.

Õnneks tekkis koht juba eelmisel esmaspäeval, nii et saime kohe ära proovida, kuidas meil vees läheb.

Päikesetantsu veebilehelt leiab ujumise rühmatundide kohta järgmist informatsiooni:

“Ujutamise rühmatunnid
Rühmatund sobib 3 kuu kuni 3 aasta vanustele lastele koos vanemaga.
Vesi on suurepärane abiline – lõdvestab, rahustab ja teeb liigutamise kergeks ja kiireks. Vees olek iseenesest on hea ja kasulik, aga vees aktiivne tegutsemine on veelgi parem. Lapsed, keda on regulaarselt ujutatud, arenevad kiiremini ja omandavad füüsilisi oskusi kergemini.
Vees ollakse umbes 35 – 40 min. Nõutud on ühekordsed ujumismähkmed või spetsiaalsed imikute ujumispüksid. Vee temperatuur on 33–34 °C. Laps võiks enne basseini tulekut olla kodus harjutanud umbes 34 °C veega.”

Esimesel korral jäin väheke hiljaks ja enamus olid juba riietunud, pesnud ja basseinis, seega oli meil ruumi lahedalt, et ennast valmis sättida. Eile olime aga õigeaegsed, seega oli riietusruum päris täis. Ruum ise ei ole ka väga suur ning kamba peale on vaid üks mähkimislaud, kus last valmis panna, seetõttu on soovitatav kaasa võtta kas turvahäll kui autoga minek või siis näiteks lisarätik, mida siis saab maha panna just beebi või väiksema lapse tarvis kes ise ei istu.

Bassein ise on ka päris väike, aga samas eks ta ju väikelaste jaoks mõeldud ongi. Esimesel korral minnes nägin, et veetemperatuur oli 34 kraadi, eile näiteks oli 32 kraadi – soojalembeseid lapsi võiks kindlasti enne jahedamate temperatuuridega harjutada. Õnneks on Prints üks paras eskimo ning kuuma ta meil nagunii ei kannata.

Eile sattusin istuma basseini äravoolu toru ette (vist) ning iga kord kui ma selja vastu seina toetasin ja selle augu ette jäin, oli selline tunne nagu keegi üritaks mul nahka seljast ära rebida või rämedat maasikat teha 😀 Oih.. Ma loodan, et mõni laps sinna ette ei satu, sest see oleks päris valus.

Treener Kudrun Vellet on ise hästi tore ning üritab seal kõigi vahet liikuda ja neid juhendada, eriti just uusi, et niiöelda suund kätte näidata. Muidu harjutused ja liigutused on enamvähem samad, mida proovida ja teha, et lapsel piisavalt vaheldust oleks nii et järgmistel kordadel on endal ka rohkem aimu mida vaja on.

Huvitav on muidugi see, et kui alguses öeldi mulle, et nad ei tea, kas kohta on, siis pärast esmakordset käimist öeldi mulle, et me saame kenasti jätkata ning võime vabalt maksta kuutasu (novembrikuu tulevaste trennide eest ja siis juba käidud trenni eest). Kuidas see koht siis maagiliselt tekkis? Või panustatakse sellele, et kõik iga esmaspäev nagunii ei käi? Seda ma nüüd ei teagi, kuid vähemalt meil on koht olemas, kus sulistamas käia ja Printsile sajaga meeldib.