Arvustus: Kidsroom

Mõned nädalad tagasi avastasin, et Printsi sünnipäev on peagi ukse taga ning kuidagi tuleks ju seda ometigi tähistada, et meie väike beebi saab ühtäkki juba 2 aastaseks. Kuna Prints on aktiivne ning plaanis oli mõned samaealised tegelased veel kutsuda, siis otsustasime sünnipäeva kuskil mängutoas pidada, et sünnipäevalapsel endal lõbus oleks. Küll need täiskasvanud võivad süüa ja juttu ajada kus iganes.

Mängutube on aga igas hinnaklassis ja igasuguseid, suurem osa neist vist asub Mustamäe ja Õismäe kandis, mis hingehinda ei maksa. Näiteks ilus ja populaarne koht on Väike Linn mängutuba, kus 2.5 tundi pidu maksab nädalavahetusel €165. Pärast mõningast otsimist ja piltide vaatlemist otsustasime me Kidsroomi kasuks, mis asub samuti Mustamäe piiril Kadaka Selveri külje all.

dsc6168

Pidu saab pidada kolmes ajavahemikus: 10.00-13.00, 14.00-17.00 ja 18.00-21.00 ning alates reede viimasest ajavahemikust on nädalavahetusel peo pidamine 3 tundi €100.  Piltidelt tundus koht ilus, mängualad olid ühes ruumis ning laps saab praktiliselt kogu aeg silma all olla, samuti oli seal olemas väike kööginurk, koos kõrgema ja madalama lauaga (vastavalt siis suurematele ja väiksematele lastele). Koha peal oli olemas mähkmevahetuslaud ja 2 söögitooli, mis väiksemate tegelaste puhul marjaks ära võivad kuluda.

Kööginurgas oli olemas mahlakann, kohvitassid, mõned kausid, 1 suur vaas, käärid, 2 tordilabidat, nuga, mõni kahvel-nuga-lusikas – topsid, taldrikud, noad-kahvlid-lusikad võtavad inimesed nagunii ise kaasa, aga sinna jäetakse vist ülejääke, sest seal kohapeal oli suures koguses plastiknuge ja väikseid lusikaid, kahvleid mitte nii väga. Ma kohale jõudes avastasin, et ma olin unustanud plastikinventari tellida ning isa käis veel viimasel hetkel poes. Ups…

Samuti pole otseselt vaja seina peale sünnipäeva vanikuid ja lipsukesi, sest seal on tegelikult mingi seinte peal olemas, pluss on seinte peal joonistused ning on raske nendele sellist kohta leida, et need välja paistavad.

IMG_0685

Kodulehel on neil kirjas ka eeskirjad, kus on olemas see, et prügi ja toit tuleb prügikastidesse panna, kuid neil pole seal kirjas seda, et enda järgi tuleb nõud pesta ja kappi panna. Põhimõtteliselt koristad ikkagi kogu ruumi ära ning pesed käsitsi kõik nõud ära. Oleks siis vähemalt võinud nõudepesumasin olla. Kui ikka kuskil toas niiviisi pidada, kuhu saab ainult 15 minutit enne kaunistama ja asju valmis seadma, siis ma eeldaks seda, et eelnevat aega kasutavad need ärimehed ja -naised, et ruumi ise korda teha. Ilmselgelt see nii tegelikult pole.

10€ eest saab ka veel kohvimasinaga kohvi teha ning selle summa sees on 20 tassitäit ükskõik millist kohvi. Pärast pakuti ülejäänud piima veel kaasavõtmiseks.

Hea on muidugi see, et maja ees on tasuta turvaline parkimine, värav avaneb telefonikõnega (vähemalt nädalavahetusel), tuba on esimesel korrusel, nii et pole metsikult raske kõike oma peotavaari sinna sisse tassida (15 minuti jooksul), toas leidub tegevust nii väiksematele kui suurematele lastele ning ka mänguhimulistele täiskasvanutele. Miinuseks tooks selle, et koristama peab kõik ise ära, kuid ilmselt selle raha eest polegi muud oodata. Kõige suurem miinus oli minu meelest see, et külmkappi ei olnud, ega muu jaheda ruumi olemasolu. Kui võtta näiteks kuumakartlik tort või midagi kaasa, siis seal pole seda kuhugi panna, et ära ei sulaks. Minu tehtud pulgakoogid hakkasid päris kiiresti sulama ning tordi glasuur vajus samuti päris kiiresti natuke loppi. Akendest paistis päike päris tublisti sisse ning kõik joogid soojenesid samuti üles. Suve või kevade sünnipäevadega on see päris suur miinus, aga võib olla on eeldatud, et suviti seal väga keegi sünnipäeva ei pea. Siiski… ka sügisel ja talvel on mõnikord ikkagi ju külmkappi vaja, kui just õue lumehange midagi ei taha tõsta.

Üldiselt ma leian, et selle raha eest oli asja küll. Selline normaalne, puhas kohake, kus on lastele tegevust igas vanuses. Ei ole karta, et lapsed välja jooksevad, sest minu meelest sai seda ust lukku ka panna ning kuna tegevused on siiski ühes ruumis, on lapsed koguaeg silma all ja vanemad ei pea neid mööda tube taga ajama (minu meelest on see Lennumaa üks suur miinus, aga seal valdavalt vist peavad juba suuremad lapsed sünnipäevasid, keda valvata enam niivõrd ei ole vaja).

IMG_0574

IMG_0633

Minioni-teema

IMG_0655

Kaval küünlapuhuja

IMG_0685IMG_0715

IMG_0800

Party mood!

Advertisements

Võrratu Facebook

Kõik kolivad järgemisi muudkui sinna Facebooki ja ega ma ka kehvem tüdruk pole. Tegin enda blogile oma lehekülje, kuhu kõik uued postitused suunata, et mitte oma personaalset seina risustada.

Kes tahab, võib laikida ka (SIIT!), siis on näha palju teid on, kes seda iba siin lugeda viitsib 😀

Kuningapoja 2 kuud

Naljakas, kuidas aeg ikka läheb – alles ma ootasin pühapäevaõhtust superstaari saadet ja teine hetk ma läksin sünnitama ja nüüd on juba 2 kuud sellest päevast möödas.

Kuningapoeg kasvab kiiresti, mis pole ka ime, arvestades seda tempot, millega ta sööb. Tal on vedanud sama hästi kui ta vennal – söök kukub suhu, ainult neela, mistõttu mõnikord kui ta tihedamini süüa tahab on ta puhta hädas, sest söök siis ei kuku enam suhu ning ta peab päriselt vaeva nägema. Kui aus olla, siis see talle väga ei meeldi.

Neljapäeval anti meile uued ilunumbrid ka:

Kaal: 5460 grammi -> 5820 grammi (+360 grammi)

Pikkus: 57 sentimeetrit -> 61 sentimeetrit (+4 sentimeetrit)

Peaümbermõõt: 40 sentimeetrit -> 41 sentimeetrit (+1 sentimeeter)

Tundub, et kasvab ta ka nagu vanem venna ees kasvas – pigem pikkusesse kui laiusesse, ehk siis pikkust tuleb paremini kui raskust.

Lisaks tavapärasele kontrollile, anti Kuningapojale ka rota viiruse tilkasid, mis väiksekesele nii maitsesid, et kui otsa said, siis tuli tõeliselt kurb nutt. Naljakas kuju 😀

Oma loomult tundub Kuningapoeg olema leplikum ja kannatlikum kui Prints oli. Ausalt öeldes peab ta seda olema, sest kui Prints mingit lollust korraldab, seda korraldab ta kiiresti ja efektiivselt, peab emme enne ju temaga tegelema enne kui Kuningapoeg oma jao saab. Ehk siis kui ta ka poleks nii leplik ja kannatlik, siis ajaga treenitakse see arvatavasti sisse 😀 Raske on see teise lapse elu… Kolmas olla on vist hoopis hull.

Kahe kuuselt oskab Kuningapoeg sihipäraselt naeratada ning kui pepu on kuiv ja kõht täis, siis itsitab teine vahest ka häälega päris tihti. Vahetevahel üritab ta ennast seljalt küljele keerata ning kui kõhuli panna, siis mingitel hetkedel langeb tagasi selili. Arstionu ütles, et see tuleb lihastoonustest, kui lihased ära väsivad, mitte et ta päriselt keeraks. Seda on tegelikult aru saada, sest ta lihtsalt…langeb. Igatahes, ei ole ta enam nii liikumatult paigal ja muudkui siputab käte ja jalgadega. Samuti tundub ta olevat sotsiaalsem ja jutukam kui Prints sama vanalt oli – laliseb ja jutustab päris tublisti. Öösiti magab siiani ka päris hästi. Olenevalt päevast läheb ta kuskil 21-22 ajal ööunne ja siis magab vahest ilma piiksuta kuskil 3-3.30ni ja siis alles tahab süüa. See süsteem teda ise mitte üles ajada tundub töötavat ja esialgu võtab ka veel suhteliselt normaalselt juurde. Viimane kord meil arst ei öelnud selle kohta midagi, et halvasti oleks või nii, kuigi Prints võttis alguses iga kuu vähemalt kilo jagu juurde. Vähemalt on meil nii, et kui uni, siis magab ja kui ärkvel siis sööb mitu korda väikeste vahedega ning siis magab jälle pikemalt.

Meie tubli juntsuke 🙂

Tõukoerandusest

Igal ühel on oma hobid ja huvid. Minu ema hobi on näiteks juba mitmeid, mitmeid aastad koerte kasvatamine. Bernhardiinide, kui nüüd täpne olla. Ehk on silma jäänud, kuna ma jagan viimasel ajal väga püüdlikult meie oma kodukootud kutsikate kuulutust (võite vaadata SIIT).

Et ülejäänud perekond käib tööl ja koolis, siis olen ma enda hingeasjaks võtnud kutsikate müügi ja promomise vähemalt Facebooki keskkonnas, sest seda on kõige parem ära kasutada ning mõneti mugavam. Tänapäeval on peaaegu kõik inimesed ju sinna kogunenud, nii et miks mitte. Kuigi… Väike note on see, et müügigruppides ei tohi tegelikult luua müügikuulutusi, kus müüakse loomi. Tavalise niiöelda diskussioonina võib üles panna, aga päris müügikuulutust mitte (teate küll, see kus on hind ja asukoht ja kirjeldus jnejne). Nii… Seoses sellega, et peaaegu kõik vähegi ajaga kaasas käivad inimesed on seal koos, võtab ka minuga igasugust kontingenti ühendust. Enamus küsivad vaid hinda, siis vist salaja minestavad ja kaovad.

Üks vestlus nägi välja selline (hinda oli ta küsinud müügikuulutuse kommentaariumis):

  • Mina:

Tervist,

Kirjutasite bernhardiini kutsikate hinna kohta.

Meil on erinevas hinnaklassis isendeid. Osad, kes on näitusekoera omadustega ning osad, kes sobivad kodukoeraks.

Mis sorti infot te veel sooviks?

Asume Rae vallas, Tallinna külje all. Kindlasti tasub huvi korral kutsikaid vaatama tulla ning koha peal näeb nii ema kui isa.

  • Tema:

Huvi pakub isane kutsikas ja paberid ei pea ilmtingimata olema

Vot see konkreetne juhtum ajendaski mind seda postitust kirjutama.

Miks võtab inimene, kes ilmselgelt tahab endale lihtsalt isast murkat, ühendust tõukoerte müüaga? Kuulutuses on selgelt kirjas, et müüa on tõutunnistustega pikakarvalise bernhardiini kutsikad ja üldse pikk jutt näitustest ja Eesti Kennelliidus registreerimisest ja nii edasi. Teine asi on see, et miks minestatakse tõukoera hinna peale? Isegi varjupaigast ei anna keegi täiesti tasuta loomi ära. Oma kassi eest näiteks pidime maksma 35 eurot, et katta ära tema senised loomaarstipoolsed toimingud (põhimõtteliselt).

Naljakas uskumus selle tõukoera hinna kohta kipub olema see, et kui ostja paberit kaasa ei taha, siis on koer odavam. Justkui oleks see paber see mis maksab. Haha! Naljatilgad! Selleks ajaks kui kasvataja jõuab kutsikate müügini on see paber üks kõige odavamaid asju. Kust tuleb kutsikate hind? Alustame algusest…

Ütleme, et ühel päeval otsustate võtta endale emase bernhardiini kutsika, lihtsalt sellepärast, et nägid kunagi Beethoveni filmi ja oled sellest ajast saadik unistanud, et endal on ka kodus selline. Mõeldud-tehtud. Esimese asjana käid sa välja päris suure summa raha, aga see on see, mida sa tahtsid ja sa oled nõus selle eest maksma. Tahad, et su koer oleks kindlasti Beethoveni moodi ning, et ta oleks terve ja korras.

Mingil hetkel mõtled, et peaks selle näituse värgi ka ära proovima. Näitused pole lihtsalt koerte näitamine, vaid osade tõugude puhul on koerainimesed nagu eraldi kommuun ning sealt võid leida endale mõttekaaslasi või isegi sõpru. Seob teid ju ometigi armastus samade koerte vastu ja koertest võib ju rääkida tunde. Umbes nagu hobustestki ma eeldan, kui viitsid asjasse niipalju süveneda. Kui nüüd näitustest rääkida, siis selleks, et saada Eesti tšempioniks (või Läti või Leedu või ükskõik mis riigi) peab su koer saama 3 serti ehk rosetti. Neid jagatakse oma soo ja vanuseklassi parimale, kuid see veel kui sa saad näituselt “väga hea” hinde ei tähenda veel automaatselt, et sa võidad. Mõnikord võib olla, et 3-4 või kõik ringis osalejad on “väga hea” hinde saajad. Samuti on oluline teada, et kõik 3 serti peavad tulema erinevatelt kohtunikelt. Kui sa võidad uuesti juba kohtunikuga, kellelt sa oled serdi saanud, ei saa sa seda vastu võtta ning sert läheb järgmisele “väga hea” hinde saanule. Vajalikud võidud käes, tuleb tšempionitiitel lasta kennelliidus kinnitada (pole ka jälle mingi niisama nali, eks ju).

Tiitlite vormistamisega seonduv

1027A EST V CH tiitli vormistamine (diplom ja rosett) 20 € / 40 €
1027B EST V CH tiitli vormistamine (diplom) 15 € / 30 €
1080A EST J CH / EST Vet CH tiitli vormistamine (diplom ja rosett) 20 € / 40 €
1080B EST J CH / EST Vet CH tiitli vormistamine (diplom) 15 € / 30 €
1081A BALT J CH / BALT Vet CH tiitli vormistamine (diplom ja rosett) 15 € / 15 €
1081B BALT J CH / BALT Vet CH tiitli vormistamine (diplom) 10 €
1082A BALT CH tiitli vormistamine (diplom ja rosett) 15 € / 25 €
1082B BALT CH tiitli vormistamine (diplom) 10 € / 20 €
1084 Eesti töötšempioni tiitli vormistamine (diplom ja rosett) 20 € / 40 €
1085 Eesti koerte LTU J CH / LTU VET CH / LTU CH tiitlitaotluste vahendamine Leedu Kennelliitu 22 €
1086 Eesti koerte LVA J CH / LVA VET CH / LVA CH tiitlitaotluste vahendamine Läti Kennelliitu 22 €
1087 Eesti koerte POL CH tiitli vahendamine Poola Kennelliitu 30 €
1088 Tiitlitaotluste vahendustasu 3 €

Ühel hetkel otsustad, et su koer on nii ilus, et sa tahaksid teda paaritada, et ta oma geene ja omadusi edasi annaks. Selle jaoks tuleb nüüd leida sobiv isane, eeldades, et sa tahad ikka tõugu edasi arendada, mitte suvalist murkat naabri aiast. Olenevalt isase omanikust on võib olla vajalik läbi mõningate rõngaste hüpata. Näiteks võib olla eeldab isase omanik, et emasel on teatud tiitlid võistlustel võidetud või et seda, et sa oled valmis tema isase pärast reisima (mõned pakuvad ka külmutatud sperma postiga saatmist, et siis emane kunstlikult viljastada), kuid päris kindlasti eeldab isase omanik, et emasel on ära tehtud puusa- ja küünarliigese uuringud, ehk düsplaasia uuringud. Aretuse koha pealt on düsplaasia uuringuid vaja, sest D puusaga ei ole lubatud aretada. A on kõige parem, B on ka väga hea ja C on veel arvestatav ning küünarliigeste puhul on vaja saada 0/0. Põhimõtteliselt vaadatakse selle uuringu käigus väljaarenendud puusa- ja küünarliigestega (umbes 2 aastaselt) koera liigeste nurki ja suhteid ning kui on näiteks juba enne uuringut näha, et koer väga “kükakil” käib, siis on midagi valesti. Düsplaasia uuring loomakiirabi.ee andmetel maksab 90 eurot. Kui emase koeraga reisimiseks läheb, siis läheb kindlasti suurem summa juurde. Oleneb muidugi kui kaugele sõidetakse. Samuti lisandub sinna ka siis paaritustasu, mis olenevalt koera tiitlitest võib erineda.

Terve selle aja jooksul on emast koera söödetud, koolitatud, kasitud, poputatud ja nii edasi, mis kõikide eelduste kohaselt kandub edasi kutsikatele ning seetõttu tulevad kutsikatest ka ühed tublid ja ilusad koerad. Ühe bernhardiini peale kulub kuus umbes üks 20-kilone söögikott, mille hind erineb bränditi ja ka sellest, kas sul on kasvataja soodustused või mitte.

Tiinuse käigus on soovitatav käia loomaarsti juures kontrollis ja röntgenit tegemas, et näha umbkaudu palju neid kutsikaid tulemas on. See on vajalik selleks, et kui poegimine peale hakkab, saab koeraomanik arvestada mitut ta veel ootama peab. Kutsikad ei kuku lihtsalt lups ja lups välja, vaid kutsikate sünni vahel võib olla kõva tund või poolteist vahet ning selleks, et mitte mõnda maha kanda või vastupidi, et emast koera aidata kui ta peaks väljutamisega jänni jääma, selleks on vaja teada palju kutsikaid oodata on.

Mõnikord juhtub nii, et hoolimata planeerimisest, jälgimisest ja ka rahasummadest, mis paarituse alla on pandud, jääb emane sellest hoolimata tühjaks. Siis hakkab kogu ring otsast peale ning samuti tuleb pahatihti ka paarituse eest uuesti tasuda (see oleneb suuresti isase omanikust). Siinkohal mainin ära, et väga ei saa ka planeerida seda, palju kutsikaid tuleb. Väidetavalt tuleb siis vähem kutsikaid, kui paaritada emase koera tippajast natuke hiljem. Samas mõnel koeral on jooksuaeg nii lühike, et seda saabki teada ainult katsetamise teel ning ma olen peaaegu 99.9% kindel, et määrab ka geneetika. Otseloomulikult võib suurematel tõugudel rohkem kutsikaid tulla kui väikestel tõugudel sest no ei kujutaks ju väga Chihuahua’l 13 kutsikat väga ette.

Nagu näha, siis suuremad kulutused tehakse enne seda kui kutsikad isegi sündinud on, seega see paber kogu selle jama lõpus on vaid tunnistus raskest tööst ja vaevast ja sebimisest, mis selle kutsika sünni tarbeks ette on võetud. Kasvataja jaoks pole absoluutselt vahet, kas ta annab selle tühipalja paberi kaasa või mitte (paberi kvaliteet on ka väga palju odavamaks läinud kui siin veel mõned aastad tagasi). Tõukoer on ikka tõukoer, olenemata paberist. Tema tõuomadused jäävad samaks. Töö, mis selle kutsika nimel tehti jääb samaks.

Seal tahaks ma hoiatada, kes ostavad tõukoeri “ilma paberiteta” – tavaliselt on põhjus, miks nendel koertel pole pabereid ning see on piisav põhjus, miks nad Kennelliidus ei kvalifitseeru saama. Mõnikord on asi tervises, mõnikord asi natuke kahtlases kasvatajas. Saate küll odavama koera ning kui näitused ei huvita, siis polegi ju vahet, kas paber on või mitte, sest kes seda ikka kontrollib, kuid kui asi on tervises, siis võib juhtuda, et teie odav kutsu üsna pea kõrvad pea alla paneb. Muidugi ma ei taha siinkohal väita, et paberitega tõukoertel üldse terviseprobleeme pole. Kindlasti on. Igal tõul on välja kujunenud nende nõrgad kohad, mis siis ajapikku alla võivad anda ning sellest kindlasti kasvataja ka räägib.

Tasub kindlasti enne selle tõu kohta uurida, kui ostmiseks läheb, et teaksite valmis olla, mida oodata. Ja palun, kui te tahate lihtsalt mingit murkat, siis ärge minge seda tõukoerte müüa käest küsima, vaid minge vaadake varjupaigast. Teiseks…Tõukoerad ongi kallid, sest nende koerte aretuseks on kulunud palju raha ja aega ja tööd.

Kes nüüd selle jutu peale tunneb, et tal on bernhardiin puudu, siis võtke ühendust 😀

Arvustus: FitBit Charge 2

Seda postitust olen ma plaaninud teha alates sellest ajast kui ma endale Fitbit Charge 2 jõuludeks sain. Nüüdseks on sellest möödas üle 1 aasta, kuid võib olla ongi õige aeg nägemaks, kuidas asjake vastu on pidanud.

Fitbit Charge 2 näol on tegemist liikuvale inimesele pühendatud aktiivsusmonitoriga, kellel pole vaja päris tõsist spordikella, kuid tahaks midagi rohkemat kui sammulugejat.

Fitbit ise toob välja need omadused, mis ostjat võiks paeluda:

  • PurePulse pulsimõõtja
  • GPS telefoni abiga
  • Multisport
  • Targad teadaanded
  • Füüsilise vormi tase
  • Hingamisharjutused
  • Terve päeva aktiivsus
  • Une jälgimine
  • SmartTrack™
  • Liigu!
  • Kauakestev aku
  • Vahetatavad rihmad
  • Suur OLED ekraan

PurePulse pulsimõõtja – Innovaatiline ja ülimalt täpne PurePulse pulsimõõtja töötab otse sinu käelt ilma tülika pulsivööta. / Teadupärast on soovitatav kõik aktiivsusmonitorid ja kellad kinnitada nii, et vähemalt sõrm (või oli see kaks sõrme?) rihma vahele mahuks, mis annab kellale ruumi randme peal liikuda. Olen isegi märganud, et näiteks öösel või siis mõne aktiivsema tegevuse käigus liigub kell paigast, mistõttu on pulsi lugemine kas sootuks võimatu või raskendatud. Kellel pidev pulsi mõõtmine oluline, siis näiteks trenni ajaks võib rihma kõvemini siis kinni tõmmata. Erilised arvustustefanatid panevad paralleelselt ka pulsivööga kella tööle, et näha, kuidas randmelt info tuleb ning nende andmetel ei ole olukord väga mööda. Randmeandur saab lihtsalt asjadele pihta väheke hiljem, kui päris pulsivöö.

Multi-Sport – Salvesta jooksmis-, jalgratta-, jõu- ja muud treeningud otse käekella./ See on tõesti äärmiselt mugav omadus. Kui ma veel jalutamas käisin ja mõnikord unustasin treeningut “alustada”, siis hakkas ta sellegipoolest trenni mõõtma. Ainuke asi on see, et automaatselt ta GPSiga ei ühindu.

Füüsilise vormi tase – Saa parem ülevaade oma füüsilise vormisoleku kohta ning kuidas sa saaksid seda tulevikus parandada./ See võimalus on pigem pulsiga seoses. Kell arvestab su pulssi treeningute käigus ja ka puhkehetkedel ning teeb vastavalt sellele arvutused. 

Une jälgimine – Jälgib automaatselt sinu und ja logib selle rakendusse./ Jälgib. Päris hästi kusjuures ning praktiliselt kõik mu lastega üleval oldud momendid kajastuvad pärast rakendusest.

Hingamisharjutused – Leia mõned rahulikud hetked oma päevas koos isikustatud hingamisharjutustega, mis võtab arvesse ka su pulssi./ Olen seda mõned korrad proovinud, kuid minu jaoks pole see väga vajalik (loe: raske on sellist aega leida)

GPS telefoni abiga – Ühenda Fitbit Charge 2 oma telefoni GPS-iga, et kaardistada oma jooksumarsruuti ning jälgida muid andmeid oma jooksu kohta./ See kahjuks muidugi eeldab seda, et sa tassid oma telefoni siiski igal pool kaasas kui sa trenni lähed tegema, aga enamus inimesi tänapäeval ei suuda nagunii oma telefonist eemal olla. GPSiga ühildamisel näed rohkem detaile ning kell on võimeline täpsemalt sinu pingutusi arutama.

Pikk patarei eluaeg – Kestab kauem kui konkurentide samaväärsed kellad. Aku kestvus kuni 5 päeva./ Alguses kestis minu kella aku kuskil 7 päeva, olenevalt kui tihti ma GPSiga jalutamas käisin. Tänasepäeva seisuga kestab aku tõesti kuskil 5 päeva, kuid GPSiga ühildumist pole ma sada aastat kasutanud. Eks ajapikku aku nõrgenemine on loomulik. Ei teagi, mis siis saab kui aku enam üldse ei pea. Tuleb vist lihtsalt uus osta?

Targad teadaanded – Teavitab sissetulevatest kõnedest, sõnumitest ja kalendris olevatest sündmustest./ Jah, lastega äärmiselt mugav omadus, kuna mul enamus päevast telefon täiesti hääletu peal. Samas nõuab see seda, et telefoni bluetooth oleks koguaeg sisse lülitatud, mis omakord tähendab lühemat eluiga telefoni akule. Siinkohal ka üks miinus. Kui minu Sony Smartbandil sain valida paljude rakenduste teavituste vahel, siis Charge 2’l ongi ainult kõned, telefoni sõnumid (kes neid enam üldse saadab, eks?) ja siis kalendri teavitused. Kahjuks pole võimalik ühtegi teist rakendust lisada.

Erinevad kellakuvad – Terav ja värviline puuteekraan erinevate kellakuvadega./ Räägib enda eest. Vastavalt tujule ja eesmärkidele saab kella ekraani kuvamist väga hõlpsalt rakendusest muuta.

screenshot_20180424-161529160468238.png

Vahetatavad kellarihmad – Saad panna oma Fitbit Charge 2 ükskõik kuidas välja nägema. Hõlpsasti vahetatavad kellarihmad teevad riietega sobitamise imelihtsaks./ Vahetasin oma silikoonist rihma välja päris kiiresti. Ebayst ja ilmselt ka Aliexpressist saab neid päris odava raha eest ning ei pea ostma neid kalleid “ametlikke”. Rihmasid on väga erinevaid, nii materjalilt kui stiililt, nii et iga inimene leiab sobiliku.

Ainuke suur miinus, mis Charge 2’l aktiivse inimese aktiivsusmonitorina on, on see, et ta pole veekindel. Pritsmekindel küll, kuid enamik kellasid ja selliseid tipptaseme monitore on veekindlad, mistõttu saab nendega ka ujumas käia. Selle puhul oleks soovitatav kellake ujudes ja duši all käies kapinurgale ootama jätta.

Fitbiti toodetega käib kaasas ka juba mugav ja lihtne rakendus, kuhu kogu kogutud informatsioon talletatakse. Rakendusest saab valida, kas sünkroniseerimine on automaatne (nõuab taaskord pidevat bluetoothi ühendust) või manuaalne, ehk siis teed rakenduse lahti ja vajutad ise sünkroniseerimise nuppu nii tihti kui tahad või vajalikuks pead.

Rakendusest leiab lisaks enda andmetele ka väljakutseid, treeningõpetusi ning toetava kommuuni, kuhu kogunenud fännid saavad omavahel ühendust. Kui aus olla, siis ma neid treeningõpetusi pole ise proovinud, kuid mulle tundub, et tegemist on igati mugava kodus treenimise variandiga. Peab ikka ära proovima 😀

Mina olen Fitbit Charge 2’ga väga rahul ning julgen teistelegi soovitada. Ainuke asi on see, et Fitbiti toodetel on üpris kõrged hinnad. Eks brändi nimi ning välimus maksavad ka kindlasti, sest näiteks Xiaomi Mi band 2 maksab soodukaga kuskil €25, millel on kõik samad omadused ning lisaks nendele on ka veel veekindel.

Tooteid on turul palju, kuid ehk oli minu arvustus abiks kellelegi, kes parasjagu endale seda õiget otsimas on.