Täitsa suur mees juba ehk 8 kuud sai täis

Alates 15. detsembrist on meie väike Prints kohutava kiirusega arenenud ning nüüd kui ma teda vaatan, pole väikesest beebist enam haisugi. Valetan. Haisu on ikka päris tihti, eriti pärast lisatoiduga alustamist 😀

Nüüd kui iga kuu arsti juures ei käi ei ole mul päris ametlikku ülevaadet sellest, kui palju Prints päriselt kasvanud on, kuid mulle tundub küll, et ta läheb iga päevaga järjest raskemaks ja pikemaks. Eriti lihtne on seda selle järgi mõõta, kui kaugele ta ennast mähkimislaua peal eemale toksib ja kui osavalt ta mulle jalaga makku suudab virutada. Samas jällegi kui ma teda Assakul ükspäev kaalusin, siis oli ta koos riietega umbes 9 kilo 350 grammi. Eks see kaal näitab ka veidike huvitavaid numbreid, kuid minu meelest on see kaalutõus kuidagi tagasihoidlikum arvestades milliseid mehiseid toiduportsjoneid ta endale sisse ajab. Jah, lõpuks ometi on ta korralikult sööma hakanud, mis on ilmselge märk sellest, et rinnapiim on ainult mingi lurr, mida mõnikord ajaviiteks luristada võib.

Eile sai meie Prints 8 kuuseks ning tal on ette näidata hunnikute viisi uusi oskuseid. Kui ta eelmiseks sünnipäevaks veel ei roomanud ega käputanud, vaid tegi ainult pepunõkse, siis mõned päevad peale sünnipäeva (15.detsembril) tegi ta esimesed edasiviivad käputused. Pärast seda hakkas kutil ikka väga kiire. Boom – ajas ennast voodis pulkade najal põlvili. Boom – lükkas ennast issi sülest täitsa ise püsti. Boom – ajas ennast voodis pulkade najal püsti. Boom – üritas on esimesi samme teha. Tänase päeva seisuga saab Prints päris edukalt püsti ja ka tagasi maha, kuigi see viimane on selline kahtlane värk ning võib juhtuda, et sihtimisega on natuke halvasti, istuma ja istumast ära, diivanilaua ümber tatsata (nurgad on väike hell koht, kuid muidu pole probleemi) ehk siis võib öelda, et meie vääääääike beeeebi oskab toe najal kõndida. Vahepeal pärast mitmeid matse oli ta natuke aega pisut ettevaatlik ja tahtis kas emme või issi kätt julgestuseks, kuid nüüd enamasti liigub päris vilkalt.

wp-image-1207923491jpg.jpg

Tundub, et ta on hakanud ka pisut aru saama, mida tohib ja mida mitte, sest näiteks kohe kui ta võtab suuna koridori poole, kuhu meie kassid on pagendatud (liivakast ja söögi-, jooginõud), siis läheb ta sinna hoopis kiiremini siis kui emme või issi end püsti ajab ja talle järgi hakkab minema. Varsti jookseb eest ära 😀

All on tal kaks täitsa arvestatavat kikut, üleval on praegu veel tühjus, samal ajal kui mul on karvane tunne, et alla on lisa tulemas. Heh.. Ülemine sahtel jääb tühjaks, siis on nagu väike buldog. Hammastest rääkides… Kui ta väga suures näljas ei ole või on kannatamatu ja tahab, et tissist juba kiiremini midagi tuleks, on tal tavaks mind hammustada. Õnneks mitte kõvasti, pigem nagu venitab või nii, kuid siiski… See on päris hell koht. Kui ma ütlen talle, et ei tohi on tal olenevalt tujust kaks erinevat reaktsiooni: a) hakkab nutma (see võib varieeruda lihtsast lõuavõdistamisest kuni kõva häälega karjumiseni) b) hakkab naerma. Hirmutaval kombel on see viimane tihedam. Ma ei tea, mis selles väga naljakat on kui aus olla. Samas mõnikord muutub ta kohe ettevaatlikumaks. Oh well

20170111_184205.jpg

Uued söögikombed

8ndaks sünnipäevaks kinkisid vanavanaema, vanaema ja vanaisa lapsele söögitooli. Ma pean ütlema, et enne kui meil seda ei olnud ei osanud ma selle vajalikkust väga hinnata, kuid alates eilsest õhtust jõudsin ma järeldusele, et see on üks äärmiselt väärt asi. Esiteks pole terve maailm kurgitükke täis ja teiseks jääb söömisest lapsele ikkagi eraldi toimingu mulje. Mulle tundub, et talle endale ka meeldib seal söögitoolis istuda, sest see on nagu ta päris oma troon kohe. Hämmastaval kombel on see söömine muidu väga palju mustemaks muutunud 😀 Süles olles sain veidi paremini sihtida ja teda suunata, nüüd kui ise istub on terve nägu püreed ja manti täis. Seda enam, et ta ise seda vahepeal suust laiali lükkab.

Magamisega on meil nii ja naa. Ma ilmselt kutsun endale praegu häda kaela, kui sellest siin niiviisi avalikult kirjutan, AGA ei saa mitte vaiki olla, sest mõned asjad on läinud kõvasti paremaks. Näiteks on ta viimased mõned päevad väga edukalt oma voodis ise tuttu jäänud. Selle “karmima” unekooli saatsin ma kukele ning nüüd teen nii, et istun tal voodi kõrval kuni magama jääb, kui joriseb teen pai või panen käe talle külje peale. Alguses oli hetki kus ta oli juba nii väsinud, et paitamine ega miski muu ei aidanud, kui ainult sülle võtmine ja kiigutamine. Nüüd on juba kõvasti parem. Alguses ta seal näpib oma jänkut, viimastel päevadel ka oma lutti (näiteks võtab seda eest ära ja üritab tagasi panna, mõnikord on näpp tönts ja siis kaob ära), vahepeal üritab ka kõhuli rullida, kuid siis lõpuks keerab külje peale ja jääb tuttu. Lihtsalt niisama. Selle järgi palju ta päeva jooksul süüa saab võiks ta minu meelest terve öö rahulikult magada, kuid kindel laks on see, et kuskil 12-01 vahel hakkab ta nutma. Korra mõtlesin, et äkki on see õhtupudru gaasidest, sest siis ei aita paitamine ega miski, tuleb sülle võtta ja natuke aega kiigutada ja kussutada enne kui voodisse tagasi magama annab panna. Alguses mõtlesin, et äkki lihtsalt harjumusest tahab süüa, aga eile kui pärast paari puuksukärakat rahulikuks jäi arvasin teisiti. Pärast seda magab kuskil 3, 4 või 5ni, sööb ja magab hommikuni välja. Kui saab 4 ajal süüa, siis kuskil 7 või 7.30 paiku niheleb ja hakkab jälle nutma, annan süüa ja siis venitab headel päevadel kuskil 9ni välja. Vahepeal oli see uni hakitum ja hullem, kuid mulle tundub, et asjad hakkavad väheke paremuse poole liikuma. Pange tähele, lihtsalt sellepärast, et ma nüüd nii kirjutasin on tänane öö kindlasti hullumaja.

Mida aktiivsemaks Prints muutub, seda tegusamad meie päevad on ning seda valvsam pean ma olema, et ta kuskil mingit pättust ei teeks. Hirmsasti tahaks ta mu Harry Potteri raamatuid vist lugeda, sest nendega käib ta päris tihti oma näppe sügamas. Oeh.. Nüüd järgmise asjana tahaks selle raamaturiiuli ära osta, et saaks raamatud vähe kõrgemale panna. Asjade paigutamine on muidugi ise asi 😀

Järgmine arstivisiit on järgmine kuu ja siis saab ametlikud mõõdud ka lõpuks ometi kirja. Ootan juba põnevusega. Kahjuks võetakse järgmine kord verd ka, mis ei saa Printsile just eriti meeldiv olema, kuid oluline ta ju on. Loodetavasti on kõik asjad jonksus, sest liha ja vitamiine peaks ta tublisti saama.

Advertisements

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Change )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Change )

Connecting to %s