Vihane jõulupäkapikk ja head uut aastat!

Mina ei jaksa enam selle ajaga sammu pidada. Üritan, mis ma üritan, aga lõpuks on tuhat aastat jälle mööda läinud ning kodus on tegelikult palju teisi asju ka teha.

(Haha! Mõtlesin, et kirjutan kiiresti postituse valmis niikaua kuni laps magab, aga läks nii nagu ikka – laps ärkas enne üles. – 28.12.16)

EDIT: Lõpuks sai postitus kirja 01.01.17

Nädal enne jõule sai mul magamatusest siiber ning pärast “Päästke meie uni” lugemist, hakkasin niiöelda “unekooli”katsetama. Just siis kui hakkas nagu mõjuma jäi Prints haigeks ning seetõttu jäi unekool katki. Üleüldse täheldasin ma seda, et kui unekool katki jäi hakkas ta alati nutuga ärkama, isegi siis kui ta oli end välja maganud ning iga kord kui ma hakkasin toast välja minema, hakkas ta nutma. Praegu, kui Prints on juba praktiliselt terve, olen ma suhteliselt kindel, et sellist unekooli ma enam uuesti proovima ei hakka, sest ilmselgelt tekitab see lapses lisastressi.

Ma viimased korrad olen proovinud nii, et istun ta voodi kõrval nähtaval nii kaua kuni uinub. Paar kord on isegi õnnestunud, et jääb ise voodis magama. Mitte küll päris ise, selles mõttes, et olen paitanud ja kõrval seisnud ning mõnikord kätt kõhu või selja peal hoidnud, kuid siiski oma voodis ja ilma kussutamata. Siis jällegi mõnikord hakkab nii haledalt nutma, emotsiooniga, mitte lihtsalt protestist, et siis ma võtan sülle ja natuke kiigutan. See magama panek on keeruline, sest kõigepealt hakkab ta süles pulka viskama ja siplema (olgugi, et tal on uni ja kindel uneaeg). Kui voodisse panen on kaks sekundit rahulik, kuid siis hakkab kätega rapsima, kõhuli keerama, püsti ajama ja mida veel. Ma kahtlustan, et kui need keeramised ja püsti ajamised ära jätaks, siis jääks ta palju kiiremini magama. Samuti olen ma täheldanud, et natuke pärast seda kui ta on lõpuks silmad kinni pannud võpatab ta kaks korda. Ei tea, mida ta unes näeb, kuid mõnikord võpatab niivõrd, et aju käsib kõhuli keerata ja edasi toimetada. Üldiselt päästab sel hetkel lihtsalt tagasi külili keeramine.

Eilne öö oli väga veider. Muidu magas tublisti ning paugud ei häirinud, kuid kuskil nelja ajal öösel kaotas oma luti ära ja kuna ma ei suutnud seda talle aegsasti tagasi toimetada (otsisin igalt poolt, kuni leidsin luti voodi alt – lõpuks!), võttis viha võimust ning ülejäänud öö oli natuke katkendlik ja kurjaks ajav (nii mulle kui lapsele vist). Üritasin tissi pakkuda, kuid selle peale karjus veel rohkem, ka lihtsalt vesi ei aidanud. Ärkas ja jorises kuskil iga tunni aja tagant, kuni lõpuks seitsme paiku soostus sööma ning siis magas mõnda aega edasi (kuigi esines kõhuli keeramist ja luti kaotamist). Tavaliselt magab ta Assakul paremini, kuid seekord oli selline veider öö.

Jõulud möödusid otseloomulikult söömise tähe all ning kiiremini kui nende ootus, kuid see vist on igaaastane nõidus.

dsc_0093

Meie jõulupäka 😀 

Millegi pärast oli Printsile vist kuuse all kõige rohkem pakke ning nüüd meil kodus muudkui kiliseb ja koliseb, laulab ja möliseb 😀 Nimelt sai laps laulukoera ja ühe tegeluskuubiku, mis ka laulab ja õpetab. Üks on eestikeelne, teine ingliskeelne, nii et… Loodetavasti on neist miskit kasu ka. Esialgu ei tundu ta ülemäära suurt rõõmu tundvat.

Alates 30. detsembrist ajab meie jõulupäkapikk ennast kõikvõimalikes kohtades püsti ning ega see enam vast kaugem ole, kui päriselt jalad alla võtab ja ühest nurgast teise hakkab jooksma. Juba praegu on tükk tööd, et kõik ebavajalikud asjad lapse haardest ära päästa ja neile uus koht leida. Peab vist hakkama lae alla asju paigutama.

Vahepeal sai Prints kuidagi märkamatult 7 kuuseks ning tegelikult terendab jubaki 8. elukuu. Õudne kui suur mu väike beebi juba on!

20161211_162238.jpg

Kolme šokolaadi-toorjuustu kook

20161211_183728-1.jpg

Nämm!

Printsi 7ndaks sünnipäevaks tegin lõpuks ise ka torti ning välja tuli pääääris hea. Kellel on huvi, siis retsept on päris “My Kitchen Rules” saatest (lausa sellest hooajast, mida TV3 praegu näeb) – link SIIN.

Kahjuks ei ole meil arstivisiiti plaanis nüüd kuni veebruarini, ehk ajani mil Prints saab 9 kuuseks, kuid vahepeal tuleks vast ikka ise teda mõõta üritada. See saab olema umbes sama huvitav kui näiteks elus kaheksajalga kotti toppida, ma arvan.

Mul on nii palju postitusi, mida ma veel tahaks kirjutada, kuid ma nagu ei jõua nendeni kui õige aeg on ja siis ma tagantjärele enam ei viitsi. Näiteks tahtsin sellest koogitegemisest kirjutada.

Jõulukinkidest võiks ka kirjutada. Vähemalt ühest, nimelt sain endale uue trennisõbra FitBit Charge 2 ning pärast nädalaajast kasutamist olen ma küll väga rahul. Peaks sealjuures kirjutama ka sellest, miks ma oma SmartBandi välja tahtsin vahetada.  Oh well…  Varsti ehk jõuan selleni. Nüüd ei saa Printsi ärkveloleku ajal suurt midagi teha, sest ta vajab pidevat järelvalvet ning kui liiga mitu muhku käes, siis ohtralt tähelepanu 😀 Raske on see lapse elu.

Usinamatel on juba ka aastakokkuvõtted tehtud – ma olen lihtsalt aeglane ja laisk ja kasutan aega valdavalt eneselõbustamiseks või magamiseks. Võib olla jõuan ka seda kunagi teha, sest olgem ausad.. see aasta on üpris ainulaadne võrreldes mu teiste aastatega. Üks blogija kirjutas, et hakkab tegema 30 päeva challenge‘it, mis korraks tundus jube hea mõte, kuid siis mõtlesin jälle, et ma nagunii ei jõua. Võib olla just peaks?

dsc_0089

Jõulupäkapikk

Meie soovime aga teile kõigile head uut aastat ja edukaid kordaminekuid!

Advertisements

One thought on “Vihane jõulupäkapikk ja head uut aastat!

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Change )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Change )

Connecting to %s