5. arstivisiit

Kalendrit vaadates tundub, et meil on midagi kuskil nihkesse läinud, sest mingil põhjusel on meie arstivisiit põhimõtteliselt pool kuud hiljem kui sünnipäev. Ilmselt üks vaktsiin jäi vähe hilisemaks ja nüüd lähebki nii, sest iga vaktsiini vahel peab olema teatud arv päevi (vähemalt selline mulje on mulle jäänud, sest arst luges eelmistel kordadel visiitidevahelisi päevi).

Tänased ilunumbrid on siis järgmised:

Kaal: 7900g -> 8660g (+760g)

Pikkus: 72.5cm -> 74cm (+1.5cm)

Peaümbermõõt 43.5cm -> 45cm (+1.5cm)

Prints on tublisti arenenud, kasvanud ja kosunud ning arst kiitis meid päris tublisti. Otseloomulikult kohe kui ma ta sinna mähkimislaua peale panin hakkas ta kohaliku niisketesalvrätikute pakiga näperdama ja üritas seda ära süüa. Kuna arstil läks natuke aega enne kui ta meie juurde tuli (alguses said esimesed asjad tehtud pereõega) tahtis ta ennast otsusekindlalt kõhuli keerata.

Vahelduseks oli see aktiivsus hea, sest tavaliselt kui me kuhugi lähme on ta alguses väga tasa ja praktiliselt liikumatu, nii et kui ma kiitlen kuidas ta kodus on äärmiselt aktiivne, jääb minust ilmselt vaimuhaige mulje 😀 Oh well. Täna vähemalt keeras kõhuli ja hakkas seal kohe käputama ja nõksutama ja demonstreerima, kuidas ta ikka kõike hästi oskab. Lisaboonus oli muidugi peegel täpselt tema ees – väheke edev vist :D.

Samuti sai Prints 2 vaktsiinisutsu, kummasegi kintsu üks. Esimene ei olnud üldse hull, korra kortsutas kulmu, kui see B-hepatiidi süst oli päris valus ja selle peale võttis nutu välja küll. Muidugi arst enne hoiatas, et nii võib olla.

20161123_143028.jpg

Meie väike nunnupall

Nagu näha ei ole see puslematt piisavalt huvitav ning raamatud ja lauajalad (???) on palju põnevamad ja nähtavasti ka maitsvamad 😀

Vaadates viimase kuu pikkuse iivet, tundub see tulemus vähe kahtlane ning üha enam tekib mul tunne, et eelmine kord ta vist ei olnud peaga selle ääre vastas. Kuidas võib üks inimeselaps ühe kuuga 5.5cm kasvada? No muidugi hakkab see kasvamine nüüd väheke aeglustuma, kuid… Siiski vähe veider.

Meie Prints saab päevas kuskil ligi 200g lisatoitu. Küsisin arsti käest ka, et mis see maksimum on ning tema ütles, et tegelikult ei olegi piiri – kui on isu, siis võib anda. Mul endal tekib muidugi mure, et äkki siis jääb rinnapiim söömata (ja seetõttu äkki kaob mul piim ära), kuid kui pereõde küsis, et kas ta joob ise oma isu lõpuni või ma lõpetan enne ära (kes nii teeb!!!!) ja ma ütlesin, et ta ikka ise keerab, siis ütleski, et eks see rinnapiima tarbimine jääb natuke väiksemaks.

Järgmine visiit on meie perearstikeskuses alles siis kui ta 9-kuuseks saab. Jeesus.. Tundub nagu terve igaviku taga, aga kui kõik on korras siis pole tihedamini mõtet. Ma pean vist vahepeal ise mõõtma ja kaaluma hakkama, sest ma ei taha küll nüüd 3 kuud teadmatuses elada.

Üks asi veel. Perearst ütles, et kindlasti ei tohiks last enne istuma panna kui ta ise suudab roomamise asendist üles istuma saada. Lihtsalt sellepärast, et tal pole vajalikud lihased seljas ja üldse kehas välja arenenud ning seetõttu võib ta tulevikus kogeda seljavalusid. Veidi hirmutav tegelikult. Isegu kui süles hoida, siis pigem väikse kalde all. Aga no.. Andke andeks, mida ma siis teen, kui ta ise koogutab ja pürgib igale poole? Selle kohta ma nagu päris vastust ei saanudki. Prints on selline aktivist ja koogutaja, et ma olen mitmeid ja mitmeid kordi molli saanud 😀

No ma ei tea.. Eks ma üritan seda last kasvatada nii, et ta ennast vigaseks ei teeks kuidagi. Wish me luck!

Advertisements

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Change )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Change )

Connecting to %s