Paarisuhtest ja ebamugavusest

Ma juba mitu setu päeva võtan hoogu, et seda postitust kirjutada, kuid iga kord kui ma sellele mõtlen, rullib kas Prints ennast kõhuli ja hakkab vigisema või siis ma lihtsalt ei  jaksa.

Otseloomulikult ei tulnud ma selle teema peale täitsa lambist ja ise, vaid sattusin lugema Malluka postitust ja selle kommentaare ning paratamatult juhtusin vähe imestama ja kaasa mõtlema. Põhipoint oli see, et ta tunneb kuidas ta oma suhte jooksul on ennast käest lasknud ning kuidas nad oma elukaaslasega suhteliselt piirideta eksisteerivad.

Nohhhhh….

Esiteks pean ka häbiga tõdema, et alates sellest ajast kui ma Stega kõigepealt tutvusin, kohtusin ja siis koos elama hakkasime, olen ma juurde võtnud… kuskil 25 kilo ikka ma arvan. Meil Birminghamis kaalu ei olnud, aga kuna me Siiriga elasime koolist päris kaugel ning alguses käisime kooli jalgsi, siis oli kehaline aktiivsus kindlasti päris hea. Minu meelest keskkoolis kaalusin ma (mingil ajaperioodil, ma ei mäleta täpselt millal) 68 kilo ning see on üle väga mitme aasta mu hiigelhetk kah.

Õnneks ma veel abielus pole, nii et Ste võib mulle täiesti vabalt iga kell öelda, et sorri, aga sind on minu jaoks liiga palju 😀 …kuigi.. vaevalt ta seda ütleb. Ehk. Jah, tõsi on see, et ma olen vahepeal ühe äärmiselt nunnu isendiga ühele poole saanud, kuid tegelikult oleks minust viisakas ja enda jaoks ka tervise seisukohalt tarvilik see hunnik kilusid uuesti pannile panna ja ära kärsatada.

Meie beebigrupil on Facebookis veel eraldi haru, kuhu on kogunenud kõik need naiskad, kes kaalu tahavad langetada, mistõttu on meil loodud ka paar Endomondo challenge‘it, kus me siis kõik mõõtu saame võtta. Esialgu läheb mul päris normaalselt. Vahepeal muidugi oli veidi helgem aeg, just liikumise mõttes, kui ma Printsiga nii hommikul kui õhtul jalutama pidin minema, sest muidu ta lihtsalt karjus. Nüüd… Kahjuks või õnneks, oleneb kummast vaatevinklist vaadata, olen ma ta uuenenud rütmi ära tabanud ning valdavalt läheb tuttu suurema kisata, seega 2 korda päevas vankriga kärutamine pole niivõrd vajalik. Küll aga üritan ma vähemalt korra päevas temaga õue saada ning eile magas jälle tublisti kõik need 9 kilomeetrit, mis me maha kihutasime. Kihutasime.. Jah, Ste on maniakk 😀 Okei, tegelikult ei ole päris kihutamine, sest enne rasedust (kui ma tubli ja vormis olin) kõndisin ühe kilomeetri kuskil 8 minutiga, tavapäraselt üksi jalutades jäävad ajad kuskil sinna 10-11 minuti vahele, mõnikord ka 9-10 minuti vahele, kui siis pigem sinna 10 kanti. Ste üritab mind ikka motiveerida ligi 9 minutiga kõndima 😀 See ei väsita, kuid ma tunnen, kuidas mu keha lihtsalt annab alla ja ma tunnen, kuidas ma lihtsalt EI SAA enda jäsemeid kiiremini liigutada. Muidugi… eilse jalutuskäigu lõpuks oli mul selline tunne, et mu emakas tahab välja kukkuda. Huvitav, kas see on normaalne? Võib olla annab mu keha mõista, et rasedusest ja sünnitusest pole veel NII palju aega möödas. Ei tea.

Nagu ma siin vahepeal rääkisin, siis tegin ma mingi aja hoolsa(ma)lt Erik Orgu toitumiskava, kuid kuna meil jäi pidevalt söögiasju järgi ja need läksid pahaks ja ma ei suutnud motiveerida end korralikult süüa tegema või mingid road jäid vahele, siis ma otsustasin mõneks ajaks 4 korda päevas söögitegemisest loobuda ning võtsin oma seni korjatud teadmised kokku, et oma pea ja jõududega hakkama saada. Kilod just ei kuku, kuid juurde ka ei tule ning ma ise olen rahulikum ja muretum, et ei pea koguaeg söögitegemisele mõtlema. Söögist ja söömisest mõtlen hea meelega, kuid see tegemine on üks paras vaev 😀

robin-eating-a-burger-how-i-met-your-mother-gif

Teine osa Malluka positusest keskendus nendele asjadele mida nad üksteise seltskonnas teevad/ei tee. Tema puhul oli pigem ainult “teevad” :D, kuid kommentaarides oli igasuguseid veidi veidraid asju.

Me oleme Stega varsti 7 aastat koos olnud ning ma ütlen ausalt, et mul pole enam mingisugust häbitunnet alles. Võib olla on asi selles, et ta nägi mind sünnitustoas vaheldumisi valutamas, veritsemas, soolestikku tühjendamas ja oksendamas.. Okse oli küll põhimõtteliselt ainult vesi, kuid siiski… Samas ega me enne sedagi väga tagasihoidlikud ei olnud. Puuksutamist tuleb ikka ette, eriti rasedana ja eriti lõpurasedana 😀 On tulnud ette, et mul on vaja KOHE ja nüüd pissida kui Ste duši all on ja vastupidi, number kahte not so much, kuid kui kriis käes, siis ma saa ju inimesele keelata vetsus käimist. I mean… Kuhu ta siis minema peaks? Mida ma ise siis teeks kui mul vaja oleks? Me oleme mõlemad ju inimesed ning mis printsess ma nüüd olen nii väga? Samuti ei ole ma kunagi vannitoas vett jooksma pannud, et oma pissimist varjata 😀 Nagu… kamoon tõesti. Võib olla oleme meie kahekesi lihtsalt über rõvedad, aga minu meelest ei ole need asjad kuidagi austusega seotud. Pigem on just see hea tunne, et mõlemad tunnevad ennast üksteise seltskonnas mugavalt ja hästi, et ei teki mingit valehäbi. Võib olla need inimesed, kes vestsus pissimise ajal vett lasevad on ka need inimesed, kes ei suuda mehe ees näiteks Macki äärmiselt määrivad kanatiibu või ribisid süüa või äkki hoopis üldse süüa?

ribs-and-wings

Hah! Seda pilti otsides leidsin artikli toiduainetest, mida esimesel kohtamisel ei tasuks süüa, sest see võib inimestes ebamugavust ja kohmetust tekitada..  Oh well… Õnneks ma ei plaani nii pea ühtegi esimest kohtingut teha 😀 Seda lugedes tekib küsimus, mida TOHIB üldse süüa – võib olla peakski kõigepealt ainult jooma?

Minu meelest on kõigil inimestel ühesugused kehalised funktsioonid ja vajadused, mistõttu nende varjata üritamine on vähe kahtlane. Näidake mulle ühte inimest, kes ei käi vetsus, kes kunagi puuksu ei lase ja kellel nägu mitte kunagi millegagi koos ei ole. Mis puutub aga ennast käest laskmisesst, siis… ilmselt on seal terake tõtt sees. Iseasi, kas ma olen ennast käest lasknud sellepärast, et ma nüüd suhtes olen, või lihtsalt niisama, kuid oleks kaunis ennast uuesti kätte võtta. Eks ma tegelikult olen seda ju pikka aega juba üritanud 😀 Eks Ste muidugi ise on ka vähe muutunud, kuid ütlen ausalt, et mina sellest probleemi ei näe – ta ise muidugi toob selle koguaeg välja ning võib olla ta peaks midagi ette võtma juba sellepärast, et ta ise endaga rahul oleks. Nagu ka ma ise kui aus olla 😀

25768_351873211435_7740686_n

Aastal 2010 – kvaliteet on veebikaamera oma

Photo1

Aasta 2012 – kvaliteet “öö”

20150907_113804.jpg

Aasta 2015 Kreetal

Heh.. Vähemalt ei ole me näljas 😀

Advertisements

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Change )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Change )

Connecting to %s