3 kuud armastust ja närvikadu ja 3. arstivisiit

3 kuud on on läinud nagu lennates, kuid endal on ikka veidi veider tunne, et keegi mulle lapse julges kätte anda. Mõnikord kui ma teda pikalt jõllitama jään ja Printsil juba kulm kergelt kortsu tõmbab, sest emps läks peast segi, mõtlen ma endamisi, et kuidas me ometi ühe sellise armsakese valmis treisime.

20160812_123943

Kuna ta meil üks paras siputis on, siis on nägu veidi udune.

Ise ma igapäevaselt ei saagi aru, kuidas laps niivõrd kasvab – ausalt, see on veidi uskumatu.

img_20160813_152349.jpg

1 kuu vs 3 kuud

Enne oli teine vist täitsa vedel ja pidi pead toetama, nüüd on sirge nagu pulk ja jumal hoia kui pea peaks laskuma ja keegi kogemata magama jääma.

Mis ta siis ka oskab?

Printsil on tekkinud suur tahe ennast muudkui üles upitada. Suva sellest keeramisest, peaasi, et saaks emmel või issil käest või näppudest kinni ja muudkui tõmbaks ennast üles. Teda süles hoides peab ette vaatama, et noormees üks hetk sülest peakat ei tee (paar korda on eriti äkiliselt ettepoole end punnitanud – täitsa üllatav oli).

Samuti on ta ennast seljalt küljele keeranud. Eriti leiab selline aktiivne keeramine aset näiteks öösiti (olen teda mitu korda voodis kõhuli leidnud – olgu öeldud, et magama panen ma ta külili) või siis kui ma tahan talle süüa anda ja tema praktiliselt kogu kehaga, eesotsas näoga ennast madratsisse keerab. Ei tea mis sealt leida on?

Alates eelmise nädala esmaspäevast üritab ta väga asjalikult kõiki näo ette jäävaid asju haarata ja otseloomulikult endale suhu toppida. Suu on meil üldse selline Bermuda kolmnurk, kuhu vabalt kõik asjad kaduda võiks, enamik neist aga on kahjuks liiga suured ning otseloomikult tekitab see Printsile parajat meelehärmi.

Kõhuli ta pikka aega väga meelsasti ei ole ning ilmselt ta veel päris ei jaksa ka, kuid vähemalt on pea ilusti püsti, siis kui ta ka kõhuli on.

Täna hommikul käisime arsti juures ka ning meie “ilunumbrid” on järgmised:

Kaal: 6590g -> 7140g (+550g)

Pikkus: 64cm -> 67cm (+3cm)

Peaümbermõõt 41cm -> 42cm (+1cm)

Kaalu pole just väga palju juurde tulnud ning tegelikult ei ole veel midagi hullu, kuid poiste kaalukõvera järgi on ta justkui allapoole normi, samas on tal pikkust ilusti juurde tulnud. Võib olla on ta vahelduseks ka väheke eriline ja mitte oma vanematesse, kes pigem laiusesse juurde võtavad 😀

Rääkisin arstile ka meie magama jäämise murest ja tekkinud gaasidest. Gaaside kohta ütles arst, et mõnel lapsel võivadki gaasid hiljem välja lüüa, seega lisaks gaasirohule võiks juurde anda ka probiootikumi ning enda toitumist jälgida. Kuna see toitumine pruugib/ei pruugi suurelt mõjutada, siis soovitas ta eelkõige proovida. Nali naljaks ja tervislik toitumine tervislikuks toitumiseks, aga gaase võivad põhjustada eelkõige toored juur-ja puuviljad ning ka piimatooted. Otseloomulikult ka kõik magus nagu šokolaadid ja ka pähklid. Põhimõtteliselt KÕIK asjad kui sa ERITI õnnega koos oled. Ajee!

Üritasin väheke meenutada, milliseid muutusi ma enda toitumises võisin teha olnud, et gaasid just nüüd niiviisi välja löövad ning kõige loogilisem järeldus on nektariinid. Vahepeal kui me kõiki asju puuviljakorvis hoidsime, kippusid puuviljad kiiresti pahaks minema ja kärbsed lendasid koguaeg ringi, seega ma eriti palju neid süüa ei jõudnud, kuid nüüd söön ma ikka paar kiivit ja nektariini päevas – värsket juurvilja pigem vähem. Seega on mu esimene proovikivi puuviljade ja tooreste viljade menüüst välja jätmine kuskil nädalaks ajaks, et näha mis ja kus ja kas. Järgmine suur grupp on igasugused piimatooted. IGASUGUSED. Sealhulgas siis piim ise, keefir, juust…  You name it. Kui aga nende toitainete ärajätmine muutusi ei too, siis võib iseenesest selle menüüsse tagasi panna, nii et… Head proovimist mulle.

Magamajäämine on pigem kasvuraskus, kuigi ma ise usun, et need pahad gaasid teevad asja vähe hullemaks.

Täna hommikul ajas Prints ennast kella 10st üles ja uuesti magama ei jäänud. Kuna meil kell 11.40 oli arst, siis ta vaesekene pidi terve selle aja üleval olema. Üle pika aja oli 2 ja pool tundi järjest üleval ja no see kodus magama jäämine oli taaskord veidi “meh”, kuid päris kisa oli vähem, veidi jorises ainult.

Saime ka 2. rotaviirusevaktsiini doosi ning kintsu sutsu ka (mingi pika nime ja “tuhande” haiguse vastane vaktsiin) ning seekord ei tulnudki erilist kisa. Prunt oli ees ja lemmik krõpa käes – silmad läksid veidi suureks pähe, kuid muud väga miskit.

Kuna meil see kaal ei ole just hüppeliselt suurenenud, siis soovitas arst teha vahepeal “proovikaalumise”, et näha kuidas asjad lähevad. Muidu oleks pidanud jälle arsti juurde minema, kuid me leppisime kokku, et ma kaalun ema juures beebikaalu peal ära ja siis helistan. No ma ei tea. See söömine on meil ka nagu sita pilpa peal hoidmine. Mul piima on, kuid laps sööb niipalju kui ta tahab. Samas saab ta iga kord ikka mingi 100ml kätte, lihtsalt ta väga tihedalt ei taha süüa, mingi iga 3 tunni tagant keskmiselt (pigem veidi pikema pausiga kui lühemaga) ning öösiti ma ise ei ärata, kuigi nüüd viimased nii nädal aega on ta ise üles ärganud ning söömise vahed on 3-4 tundi, harvemalt üle 4 tunni. Mis ma siis teen, kui laps tissi nähes karjuma hakkab? Kuidas ma teda sööma sunnin kui ta süüa ei taha? Meil muidugi vahepeal oli seesammunegi tissistreik, kuid ehk nüüd hakkab asi vaikselt stabiliseeruma, eriti kui saab need gaasid ka minema saata. Mulle tundus, et see gaasivalu pärssis ka söögiisu, sest kesse ikka süüa tahab kui sellele valu järgneb. Öösiti lähevad kõik asjad muidugi libedamalt kui ta niigi poolunes on.

Oeh… Muudkui jälgi kõike 😀

 

Advertisements

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Change )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Change )

Connecting to %s