Beebikino

Kuna beebi ja beebindus on minu elu lahutamatu osa, siis tuleb vahete vahel uusi beebitamise võimalusi otsida. Meil oli sõbranna Heleniga plaan eile miskit ette võtta ning algselt pidime lihtsalt minu juures olema ja süües aega veetma, kuid (ma ei mäleta enam kust) torkas silma Coca Cola Plazas korraldatav “Beebiga Kinno” üritus (järgmise ürituse kohta leiate infot SIIT). Ma pole Printsiga väga palju sellistes tugevalt avalikes kohtades käinud, seega tahtsin teada, kuidas ta ennast üleval peab ja kas ta laseb ennast teistsugusest keskkonnast väga tugevalt häirida või mitte.

“Enne filmi algust on lapsevanematel võimalik fuajees tutvuda erinevate huvitavate toodetega, mis võiksid igapäevaelus kasulikud olla või lihtsalt rõõmu pakkuda. Lisaks on kohal ka lastearst Niina Petruhhina, kes räägib laste tervisest ning vastab huviliste küsimustele. Seansi ajal on saalis heli vaiksem, saal hämaralt valgustatud ning keegi ei pane pahaks kui pisikesed saalisolijad teevad natuke häält ja ekraani ees mängivad.”

Seekord neljapäeval algas beebihommik kell 11.15 ja filmid ise algasid kell 12.15. Muideks kes veel ei teadnud, siis kinopiletiga saab väravast läbi maksimaalselt 1 tund enne filmi algust. Mina enne ei teanud, sest ma kunagi polnud nii vara enne filmi algust kohale saabunud, kuid nüüd ma tean 😀 .

28. juuli sündmuse ajakava:

11.15 – tootetutvustused
11.45 – lastearstile küsimused
12.15 – film Jääaeg: Kokkupõrge vene keeles (5.saalis)
12.15 – film Josephine, rase ja imelineprantsuse keeles, eesti- ja venekeelsete subtiitritega (6.saalis)
12.15 – film Jääaeg: Kokkupõrge” eesti keeles (7.saalis)”

Ma niipalju pole silma peal hoidnud, et kas selline filmide valik on seal tavaline või kuidas sellega on, aga vähemalt seekord oli valikus Jääaeg, mis ilmselt läheb peale nendele lastele, kes natuke suuremad on ja vähe midagi mõikavad ning teine film oli täiskasvanutele, ehk siis neile kel väiksemad lapsed ja kes nagunii filmile väga tähelepanu ei pööra.

Meie valisime seekord prantsuse filmi “Josephine, rase ja imeline”. Mulle sellised “lollikomöödiad” meeldivad ning eriti kuna teemaks oli veel päris värskelt meeles olev rasedus, siis miks ka mitte. Nalja sai päris palju ning mul oli tükk tööd, et oma vappuvat naeru tagasi hoida, sest Prints keeras ennast enne filmi algust magama ja magas kuni me tagasi autoni jõudsime 😀 .

Meie filmi ei olnud väga paljud vaatama tulnud, seega oli meil vabu kohti küllaga. Veidi ajupuudulik nagu ma olen, ei lugenud ma alguses ürituse “juhendit” läbi, mistõttu ostsin ma endale ja Helenile piletid erinevatesse ridadesse. Nimelt… Beebihommikul müüakse pileteid üle ühe koha nagunii, kuid see programm ei ole vist võimeline neid paaris kohti kõrvuti andma ja seetõttu juhendatakse pileteid eraldi transaktsioonidega ostma – kõigepealt ostad endale ja siis sellele, kes kaasa tuleb.

Beebihommiku  piletiostureeglid:

  • Ühele külastajale koos kuni 3-aastase lapsega on pileti hind 4,60 € Pileteid müüakse üle ühe koha, seega on teie kõrval alati 1 vaba koht beebi jaoks.
  • Pileteid on võimalik osta eelmüügist, kino kassast või interneti teel.
  • Alates 3. eluaastast tuleb osta lapsepilet hinnaga 3,40 €.
  • Beebihommikust osavõtvale  issile, vanaemale, sõbrannale või üle 12 aaasta vanusele lapsele kehtib samuti 4,60 € maksev pilet.
  • Kui emme soovib tulla Beebihommikule kahe lapsega, siis tuleb osta üks 4,60 € maksev pilet ning lisaks juurde üks lapsepilet hinnaga 3,40 € ka sel juhul kui teine laps on alla 3- aastane.”

Piletid on veidi soodsama hinnaga ning mis on tore on see, et selle odavama hinnaga pileti saab ka see isa, vanaema, sõbranna, kes beebihommikule kaasa tuleb. Kui laps on veel nii väike, et talle oma istet vaja ei ole, siis pole vaja kohtade pärast väga muretseda ja kõrvuti saab nagunii istuda.

Hea on see, et see beebihommik on üks päris tõsine beebihommik. Kino fuajees oli üles pandud käruparkla, nii et käru pärast ei olnud vaja muret tunda. Meie läksime ennetavalt kõigepealt kandelinaga, kuid kinosaalis mähkisin lapse loomulikult lahti. Samuti olid mõned emad oma maimukesed turvatoolidega saali võtnud –  ma täpselt ei vaadanud, aga tundus, et nad hoidsin oma beebisid terve aja nendes toolides.

Saalidevahelises koridoris olid mänguasjad ning mänguasjad olid paigutatud ka saalis ekraani ette, et natuke juba püsimatud lapsed saaksid vahepeal mängida kui film igavaks kipub minema. Enne filmi rääkis lastearst näpu imemisest ja lutist. Tegemist oli pigem vanakooli arstiga, kes rääkis nii igavalt, et ma mõtlesin, et ma jään ise ka magama. Põhiteema mis jutust välja koorus oli see, et pöialt ei tohiks lasta imeda ning pigem asendada see lutiga, sest lutist saab üks hetk võõrutada, kuid pöidlast nii kergelt lahti ei saa. Samuti ei tasuks lubada magama jäämisel teki ääre või muu sarnase asja lutsutamist, sest see on halb harjumus ning jällegi…seda on raskem võõrutada. Muidugi rääkis ta ka sellest, kuidas ta kuskil välismaal nägi 9-10 aastaseid lapsi ringi jooksmas. No ma ei tea… Ma mõtlen, et kuskil lapse pooleteiseks aastaks või maksimaalselt kaheks aastaks tuleks sellest lutindusest lahti saada. Võõrutamisel soovitas lastearst lastel silmad ja suud täis valetada, mitte lihtsalt niisama lutti minema visata. Ma ei tea, kas seda valetamise osa vaja on, aga tegelikult võib lihtsalt lutil otsa ära lõigata ,sest siis pole seda enam nii tore imeda, kui seal keskel auk on. Arst muidugi ütles, et võib lapsele öelda, et öösel tuli Miki Mouse, kes tahtis ka lutti proovida, kuid kuna tal olid teravad hambad tuli luti sisse auk. Oh well.

Filmi ajal hakkasid nii mõnedki lapsed ja beebid meie saalis inisema, mõni lausa nutma. Seepärast olen ma päris õnnelik, et meie saalis rohkem inimesi ja lapsi polnud, sest kui see helinivoo väga tugevaks oleks läinud, siis oleks ma vist ise minema kõndinud. Jep, lastevihkaja olen ma siiani 😀 Ma lihtsalt ei kannata seda, kui lapsed suuremahuliselt inisevad/karjuvad/nutavad ja vanemad nendega midagi ette ei võta. KUID, ma saan aru olukorrast, kui lapsevanem üritab, aga miski ei mõju. Õnneks Printsi ei kottinud absoluutselt ning tema magas rahumeelselt edasi. Vahepeal suri mul muidugi käsi ära…

Enne filmi saime mähkmeid ja lutipudeleid ja rinnapatju ja sidemeid ja … oleks saanud ka mingit beebiküpsist proovida, kui Prints vähe suurem oleks, kuid seekord pidin rinnapatjadega leppima. Kõige suurem sponsor on vist Libero ning kui loosiõnn naeratab võib sealt ka miskit võita – eks varsti ole kuulda.

Meie beebikino kogemus oli küll positiivne ning mul on hea meel, et on selliseid üritusi, kuhu emad lastega on avasüli oodatud – ei peagi terve imikuea kodus peitma 😀 See on just täpselt selline koht, kus saad vaadata kuidas su laps käitub ja kuidas ta jaksab üleval olla, sest väikese inina peale ei vaata keegi pahasti. Saad natuke niisama nänni ja odavama pileti ja voila. Ma muidugi ei tea, kuidas täisvõimsusel kisakoori peale vaadatakse, aga muidu ei ütle keegi miskit. Ah jaaa… Ja koridoris on ka mähkimislauad, kus saab mugavalt ja kiirelt lapse pepu kuivaks vahetada.

Päikest! 😀

 

 

 

Advertisements

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Change )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Change )

Connecting to %s