Tema Kõrgeaususe saabumine

Kui eelmine kord oli eetrivaikus tingitud laiskusest, siis nüüdne paus oli tõepoolest tingitud Printsi tulekust. Sünnitus ise kestis 11 tundi ja 55 minutit, mille tulemuseks oli 4414 grammi kaaluv ja 56 sentimeetrit pikk tugevate kopsude ja puhkpilliorkestriga poisipurakas.

photogrid_1463999599667.jpg

Ühtegi valuvaigistit ma sünnituse kestel ei küsinud ning ega tegelikult ka ei surutud ega pakutud. Enne kui asi tõsiseks läks ma küll mainisin, et kui vaja on ja tuleb kasuks mõne valuvaigisti manustamine, siis kätt ette ei pane.

Peamiselt enda jaoks kirjutasin valmis ka päris pika ja detailse sünnitusloo, mis läheb küll parooli alla, ent kel julgust lugeda võib parooli küsida. Need, kes juba sünnitanud on võivad leida mõningaid ühiseid jooni, kuid need kes alles sünnitada plaanivad või mingil hetkel lapsi plaanivad saada võivad natuke selle üle mõelda. Samas… See on kõik elu normaalne osa ning ükski sünnitus ei ole täpselt samasugune. Ise lugesin ma erinevaid sünnitusjutte meelsasti, sest see aitas mul selle koha pealt silmaringi avardada ning pani aru saama, et kunagi ei saa 100% ainult üheks asjaks valmis olla ning peab olema võimalikult paindlik. Seal sünnitustoas võivad asjad totaalselt muutuda vaid mõne minuti jooksul, seega on raske midagi täpset ette ennustada.

Siin on minu sünnituse kulg ja umbkaudne ajajoon:

  • 11. mai kell 2.23 – Ärkasin pissihäda tunde peale, kuid enne kui ma palju kaugemale jõudsin, hakkasin lekkima. Mitte küll palju, aga eeldasin, et osa lootevett tuli ära. Valusid ega midagi veel polnud, läksin magama tagasi.
  • 11. mai kell 3.15 – Ärkasin uuesti pissihäda tunde peale, kuid seekord hakkas ikka kõvasti rohkem lekkima. Lootevesti oli läbipaistev ja ilma halva aroomita, seega haigla poole veel kihutama ei pidanud ning jäin valusid ootama.
  • 11. mai kell 3.45 – Kogesin esimesi emakakokkutõmbeid. Esimesed kaks satsi olid juba 9 minutilise vahega, järgmised olid juba seal 5 minutiliste vahedega, kuid siiski veidi ebaregulaarsed. Aega veel oli ning otsustasin hoopistükis vanni minna. Veega on selline lugu, et kui on õige asi, siis vesi aitab sünnitustegevusele (üldiselt) kaasa, kui on valehäire, siis peaks vesi asja tagasi tõmbama. Muidugi selleks tarbeks ei tohi liiga kuuma vette minna.
  • 11. mai kell 6.45 – Ajasin Ste üles ja ütlesin, et nüüd on minek, sest kokkutõmbed ajasid puhkima ja sügavalt hingama.
  • 11. mai kell 6.56 – Helistasin valveämmaemandale ja kirjeldasin oma hetkeseisu, kes ütles, et ma peaks talitama oma enesetunde järgi, kuid mainis, et kell 8 tuleb uus vahetus ning võib olla on parem senini oodata, kui just asi väga kiirelt ei progresseeru.
  • 11.mai 7.50 – Istusime taksosse ja hakkasime ITK-sse liikuma.
  • 11.mai umbes 8.00 – Jõudsime sünnitajate vastuvõttu, kus loodi minu kohta kaust, sain mõndadele küsimustele vastata ning jäeti mind ootama vastuvõtus oleva ämmaemanda vabanemist.
  • 11.mai umbes 8.20 – Sain läbivaatusele, kus kõigepealt kontrolliti emakakaela avatust ja siis pandi kõhu peale KTG andurid. KTG aparaat on selline uhke värgendus, millel on 2 juhtmega andurit, mis pannakse kõhu peale – üks andur oli minu meelest kuskil seal allpool ja teine oli kõrgemal kõhu peal, eeldatavasti seal kus emakas niiöelda “lõpeb”. Üks andur näitab beebi südametööd ning teine emaka kokkutõmmete intensiivsust. Avatust oli too hetk umbkaudu 4 sentimeetrit ja KTG näitas, et titaga oli kõik korras ja emakatöö oli aktiivne.
  • 11.mai umbes kell 9.00 – Saime sünnitustuppa, kus sain tutvuda erinevate abivahenditega ja ka minu sünnitust vastuvõtva ämmaemandaga. Samuti pidin alla kirjutama anesteesia paberitele, et kui kiirelt peaks olema vaja teha, siis oleks mu nõusolek juba valmis.

Minu sünnitusega tegeles Kaili Nisu ja ma ütlen kohe etteruttavalt ära, et ta oli tõesti väga tore ja asjalik, ilmselgelt kogenud ning julgen kindlasti soovitada ka teistele. Eks ta veidi selline ninnu-nännu oli, aga samas oli tal samuti huumorisoont (khm – ma suutsin seal ikka mõne sarkastilise kommentaari maha panna) ning mis minu jaoks kõige olulisem – me olime ühel lainel ja ta sai aru, mida ma mõtlesin ilma et ma oleks pidanud väga pikalt seletama.

  • 11.mai umbes 10.30 – Kaili kontrollis emakakaela avatust ning pani mind uuesti pooleks tunniks KTG aparaadi külge. Avatust selleks hetkeks umbes 5.5 sentimeetrit. KTG näitas, et kõik läheb ilusti ja Printsiga jätkuvalt kõik hästi.
  • 11.mai 11.00-12.00 – Valutasin erinevates poosides, küll selle jalutuspuki peal, kui duši all. Duši alla soovitan küll kindlasti minna, sest soe vesi on valude ajal lausa jumalik. Samas tuleb meeles pidada, et liiga kuuma vee alla ei läheks.
  • 11.mai umbes kell 12 – Kaili kontrollis uuesti avatust, seekord oli seda juba 7 sentimeetrit (tunne oli pigem ALLES 7 sentimeetrit), kuid emakakaela servad olid veel ees. Seega sain korralduse erinevates poosides olla, et saaks lapse niiöelda “allapoole loksutada” ja ehk sellest emakakaelast läbi juhtida.
  • 11.mai umbes 12.30 – Kehas toimus muutus ning hakkasin esimest korda presse tundma (pressid ehk meeletu tung ja peaaegu, et automaatne keha reaktsioon miskit kehast väljutada, siinkohal last, mõnel juhul näiteks kakat).
  • 11.mai umbes kell 13.00 – Kaili kontrollis emakakaela, kuid kahjuks polnud veel väga suuri muutusi. Nii eesmine kui tagumine serv olid veel sünnitee peal ees ja Prints ei saanud sealt veel läbi. Ämmaemand soovitas uuesti duši alla minna ja vahepeal püsti seista, et gravitatsioon lapse laskumisele kaasa aitaks. Olgugi, et voodis lamada oleks niipalju kordi lihtsam olnud ajasin ennast püsti – lõppude lõpuks tuli ju asjaga üks hetk ühele poole saada.
  • 11.mai umbes kell 13.30 – Kaili pani mind uuesti KTG aparaadi külge. Näidud olid jätkuvalt normis ja muretsemiseks polnud põhjust.
  • 11.mai umbes kell 13.45 – Kaili tuli KTG’d kontrollima, kuid kuna ma kurtsin, et mind ajab koguaeg pidurdamatult pressima, siis otsustas ta asja uurida ja käskis mul külili lebades jala üles tõsta. Tuli välja, et emakakaela tagumine serv oli eest ära nihkunud ning nüüd saaks ämmaemand ehk aidata ka selle eesmise serva eest ära lükata kui järgmine press peale tuleb. Eks ta veidi ebamugav oli, kui keegi samal ajal seal “all korrusel” toimetas kui ma pressida üritasin, kuid õnneks polnud see kuidagi valus ning teisalt oli see vajalik. Eesmärk pühendab abinõu eks ole.
  • 11.mai umbes kell 13.50 – Sain loa pressida kui järgmine laine peale tuleb. Kokku läks umbes 5 või kuus 6 pressi enne kui laps tervenisti välja sai – ma pole enam päris kindel, sest too hetk oli raske millelegi muule keskenduda.
  • 11.mai kell 14.13 – Prints väljus tervelt ja häälekalt 😀 .
received_10153435271291436

Printsi esimene päev väljaspool kõhtu

 

Advertisements

9 thoughts on “Tema Kõrgeaususe saabumine

  1. Suured õnnesoovid sulle! Vapper naine said ikka suure poisiga hakkama ja ilma valuvaigistiteta! Nii tubli! Mul ka esimesega pandi poosidesse, et laps laskuks paremini ja isegi lasi mul pressida veidi et kaasa aidata. Teisega tulid mul varakult pressid peale ning ämmaemand pidi ka nii öelda manuaalselt tee lahti tegema, mis ei ole tõesti eriti meeldiv kogemus 😀 Soovin teile jõudu ja jaksu ning kõike paremat! 🙂

    • Inimorganism on huvitav 😀 Või siis ma ise olen veidi kreisi, aga terve selle valutamise jooksul mul ei tulnud kordagi pähe valuvaigistit küsida.

      • Mina sünnitasin esimese spetsiaalses loomuliku sünni osakonnas, mingi hetk küsisin et tehke mulle midagi ma ei saa hakkama, aga nad ütlesid et liiga hilja seal osakonnas ei saa midagi. Teine kord läks asi liiga kiirelt et midagi küsida. Aga tõesti väga oled! 👍

  2. Palju õnne ! Ma siin mõtlesingi, et ju sa sünnitanud oled, et nii pikk vaikus. Oeh, ma ei jõua ära oodata, et ise ühelepoole saaks juba.. Beebi päris pirakas sul, tubli töö igal juhul 😀

  3. Õnned!

    Hea, et oled kella aja ka välja toonud. Huvitav lugeda kohe. Endal kuu aja pärast TA.

    Mees oli ka juures?

    Sünnitasidki siis külili asendis ja jalg üleval?

    Ma sooviksin paroole ka saada 🙂

    • Suured tänud!

      Mees oli ikkajuures jah, kuhu ta pääses 😂 Lõpuks sünnitasin selili, kuid jalad olid mõlemad üleval jah…

      See muide on raskem kui arvata oli 😀.

  4. Pingback: Ja polegi see laps enam nii uus… | Sirle maailm

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Change )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Change )

Connecting to %s