39+1 kuni 40+0 ja Ämmaka viimane visiit

Ausalt öeldes üllatas mind ennast ka, et ma nii kaugele omadega jõudsin. Tundsin ka väikest kahetsuse torget, sest ma lootsin, et Prints on ennast nüüdseks näole andnud, aga ei ole teisest veel kippu ega kõppu. Kippu mõnikord nagu oleks, kõppu aga küll mitte.. Vähemalt ma ise ei saa aru, et oleks.

Tänasega on siis 40 nädalat täpselt täis ning tähtaeg on kukkunud. Iseenesest on Printsil aega kuni südaööni, et “ballile jõuda”, pärast seda tuleb hakata teda taga otsima nagu Tuhkatriinut ja tema klaaskingakest. Noh, mitte just päris, kuid siis algab see ootamine ja vaatamine, kas noormees suvatseb enne järgmist arsti aega väljuda või mitte. Ma leian, et oleks õige aeg, sest ilmad on ka ilusad ning õues oleks lausa lust ringi kärutada. Ma ei jõua ära oodata, mil ma jälle normaalselt kõndida saan, et rohkem aega õues veeta. Eks ma olen üritanud ikka jalutamas ka käia, et Printsi sinna allapoole suunata ja rohkem pinget tekitada, kuid tundub, et teda absoluutselt ei heiduta.

img_20160505_105429.jpg

Nädal 40

Panen siia viimase “ametliku” fotosüüdistuse ka, et ma siis pärast saaks näpuga järge ajada KUI suureks ma ikka paisusin.

Eile oli mu viimane ämmaka visiit ning lõpuks ometi nägin on päris ämmakat – viimasest korrast on nüüd vist juba kuu või rohkem küll möödas. Hullu pole, aga lihtsalt oli vahelduseks kuidagi kodusem. Alustasime tavalistest asjadest nagu emakapõhjakõrgus, südametöö ja vererõhk ning sealt läks siis edasi väikseks aruteluks ja lasin teha ka “sisekontrolli”. Emakapõhjakõrgus oli 39 sentimeetrit, mis on tsipa väiksem kui nädalate järgi olema peaks (40cm), kuid vähemalt ei ole massiivne, mis võiks viidata suurele beebile. Südametöö oli ka ilusti korras ja regulaarne, kuid esimest korda kõlasid südamelöögid teistsuguse tooniga. Ämmakas ütles, et see oleneb sellest, kust kõhu kandist need kajavad ja mis pidi laps parasjagu on, seega ma eeldan, et Prints oli ennast kuhugi kõhuõõnsusesse keeranud.

Hämmastaval kombel oli minu ülemine vererõhk veidi kõrgem kui tavaliselt. Vasakult käelt tuli 140/70 ja teiselt 130/60 mis ei ole küll nüüd väga hull, kuid nagu näha, siis minu kohta ebatavaline. Mind väga ei üllata, sest teisipäeva õhtul oli mul kodus ka megapalav ja pea hakkas valutama, mistõttu ma arvan, et vererõhk võis siis ka kõrge olla. Mitte midagi hullu ei ole, aga ämmakas ütles, et kui ikka pea väga valutab ja kõvasti rohkem turseid tuleb ja maksapiirkonnas kõht valutama hakkab, siis tasuks tulla koheselt erakorralisse kontrolli.

Okei.. Nüüd järgnev võib sisaldada rohkem informatsiooni kui te saada lootsite, aga.. Ma lihtsalt pean selle ka kirja panema. Ma pole kunagi sellele väga palju mõelnud, ometigi olen ma ju bioloogia tunnis naise kehaehitusest miljoneid pilte näinud. Ma tean, et kõigepealt on tupp ja siis on emakas, kuid et tupe osa tegelikkuses nii lühike on oli küll veidi üllatav. Ma ei tea ausalt, mida ma ootasin. Ilmselt oli mul jälle mingi blond hetk, aga… Mul tekkis tugev küsimus, et kuhu pagan see peenis siis vahekorra ajal läheb? Tungib otsapidi koguaeg emakasse? Mis siis veel kui mehel peaks eriti hea varustus olema?

Kui ämmakas pakkus välja, et ta kontrollib mu emaka kaela, et näha kaugel asjad on, siis olin ma muidugi nõus oodates ise vist ma ei tea mis aparatuuri. Tegelikkuses sai ta selle kontrollitud ainult 2 sõrme sisse pannes. It’s all it takes. Ütles, et emakakael on pehme ja veidi lühenenud ning praegu mahub 1 sõrm avausest sisse, peaaegu kaks aga mitte veel, ehk siis avatust on praegu juba 1+ sentimeetrit või nii ja lapse pea on sealsamas (!!!!! – saate nüüd aru, mis ma selle vahekorra kohta mõtlesin?). Ta tundis lapse pead! Püha Jeesus!

Väike šokk kõrvale jätta, siis jäin ma asjade käiguga päris rahule. Kuna emakakael tundub küpse olevat, siis ämmakas arvas, et kui esile kutsumiseks läheb pole tarvis muud teha kui looteveed avada ja muu loksub ehk ise paika. Lootevete avamine võtab ära selle mõnusa vahepadjakese, mille peal Prints praegu hõljuda saab ning seejärel hakkab ta oma raskusega vajalike kohtade peale suruma ja neid parimal juhul venitama, mida ju ongi sündimiseks tarvis. Järgmine arstiaeg on 11. mai, kuid ma loodan sügavalt, et Prints soostub enne tulema, sest ma ausõna ei suuda veel ühte uriiniproovi anda 😀 Hommikune uriin peab olema vähemalt 4 tundi “kogunenud”, aga kuidas ma seda ometi kogun, kui mõni mul koguaeg põie peal sitsib ja seda pigistab ning ma öö jooksul mõnikord 5 korda vetsus pean käima?

Enesetunne ja sümptomid: Enesetunne on sama nagu reumahaigel emaelevandil. Istuda saab, püsti tõusta ei saa. Lamada saab mõnda aega enne kui üks pool hakkab ära surema. Pärast püsti ei saa. Kõndida saab, aga ainult limiteeritud arvu samme enne kui jalg hakkab otsast ära kukkuma – millegi pärast on ebamugavus hakanud vasakpoolsesse puusaliigesse lööma. Kõht jääb koguaeg ette ning ma olen endale vist 10 000 korda sahtliga piki kõhtu tõmmanud. See kõik peaks tähendama seda, et kõht on natuke allapoole laskunud, millega ma veel harjunud ei ole.

Üldiselt on ju rasedus siiski hästi läinud. Õnneks ei ole ma pidanud ei haiglas olema, ega mingi väga täpse jälgimise all. Jah, mul diagnoositi küll gestatsioonidiabeet, kuid tegelikkuses on mul veresuhkrud siiski korras olnud ning ehk sellel ikka mingeid päris tagajärgi ei ole ega tule.

Kaalutõus: Tänase päeva seisuga olen ma selle rasedusega juurde võtnud 23 kilogrammi. Kill me now! Ma loodan sügavalt, et vähemalt 10 jääb haiglasse.

Liigutused: Prints ikka keerutab ja lennutab seal kõhus. Ehk seal ühtegi üllatuslikku linalakk-neidu ei ole… Osad räägivad, et kui asjaks läheb, siis laps on tol päeval vaiksem. Ma vist jään sellisel juhul jõuludeni ootama, sest Prints ikka rullib ja askeldab. Tahaks teda juba näha!

Ma eile üritasin talle auku pähe rääkida, et ta ikka tulema hakkaks, aga esialgu püsib ta kangekaelselt oma soojas urus.

Advertisements

One thought on “39+1 kuni 40+0 ja Ämmaka viimane visiit

  1. See tupe osa ajas naerma, saan täitsa aru sinust. Selle rasedusega kannan last eriti madalal ja tunnen teda algusest peale seal all, iga suurem liigutus on tupes ka tunda. Hirmuäratav mõelda, et ta seal nii kohe kohe on! Ma tean ju küll, et ta on seal oma koti sees ja kõik aga no ei julge eriti potil punnitada isegi 😀 Aga jõudu sulle ning pöidlad pihku, et Prints ennast varsti näitab ning et kõik ilusti läheb 🙂

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Change )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Change )

Connecting to %s