35+1 kuni 36+0 ja II diabeetiku ultraheli

Märkamatult on 36s nädal täis tiksunud ning täpselt õigel päeval, ehk neljapäeval toimus ka teine ja viimane gestatsioonidiabeedi kontroll ultraheli. Seekord oli mul aeg Anneli Hramovi juurde, kes siis Printsi üle pidi vaatama.

Ma arvan, et see oli mu kõige kiirem visiit üldse. Päris ausalt. Noh okei, ega tal seal väga midagi teha vast ei olnudki kuna teoreetiliselt oli mul tema juurde ultraheliaeg ja niiviisi pikka pidu polnudki. Marss sisse, rasedakaart letti, küsis kas suhkrud on korras olnud, kõht paljaks ja kontrollima. Olgugi, et see Szirko oli vähe tõredam vend, siis tundus, et ta vaatles või mõõtis vähe rohkem ning andis sellega võrreldes rohkem tagasisidet.

Siiski sai kõik oluline märgitud. Küsisin igaks juhuks üle, kas ikka on poiss tulemas 😀 See oleks veidi halb üllatus nüüd kui Prints hoopis Printsessiks moondus, kuid ka sellel tasandil on kõik okei. Ma pean ütlema, et seekord ei saanud ma ise sellest ultraheli pildist mitte kui midagi aru, kui ainult niipalju, et vahepeal nägin päris kindlasti skeletti ja võib olla ka pead. Ma ei tea, kuidas need arstid üldse midagi aru saavad, aga ju see on siis harjumise ja harjutamise küsimus. 36. nädalal kaalub Prints umbkaudselt 3100 grammi, mis arsti sõnutsi on küll veidi rohkem kui niiöelda “Harju keskmine”, kuid muretsemiseks põhjust ei ole ja kõik on normaalne. Seega ei hakka nad mul midagi esile kutsuma ega rohkem piidlema ning kõik jätkub normi piires. Ajee! Välja arvatud muidugi juhul kui asi hakkab tähtaega ületama…

Oma asendilt on Prints ilusti õiges kohas ja täitsa sirgelt. Ma ise muudkui arvasin, et ta on kuidagi diagonaalselt, aga tegelikult on tal selg vasakule ning eks ta siis jalgade ja kätega peksab mu paremat külge.

Järgmine ämmaka visiit on nüüd 21.aprill – kahjuks mu enda ämmakal olid kõik ajad täis ning seetõttu lähen ma uuesti Kärdi juurde. Ma ei tea tõesti, mis beebibuum meil siin on või on äkitselt mu ämmakas jube popiks saanud, aga njah. Kahju iseenesest. Oleks tahtnud ikka tema juurde, eriti nüüd kui lõpp nii lähedal. Ilmselt järgmiseks korraks peaks ma natuke rohkem seda “sünnitusplaani lehte” uurima, sest lõpuks tuleb ju hakata ka selle peale mõtlema. Lõpp ei ole enam üldse nii kaugel kui arvata võib ning tegelikult alates tulevast neljapäevast võib Prints iga hetk tulema hakata. Ma tõsiselt loodan, et veel ei tule, sest kodus on vaja koristada ja üksjagu asju teha.

Igapäevaselt ma muudkui veeren, veeren ja veelkord veeren. Kõht on ikka päris korralik ees ning kui aus olla, siis ma pole veel oma selle 3D olekuga üldse ära harjunud, sest koguaeg jään ka kas kinni, lükkan midagi ümber või lajatan (okei, pigem nagu tonksan) ennast millegagi kõhtu, näiteks külmkapi uksega kui seda lahti teen.

20160408_1915282.jpg.jpg

Pilt 36+1

Enesetunne ja sümptomid: Enesetunne on üleüldises plaanis hea, kuid väsimus on väga kerge peale tulema. Kuna ma nüüdseks olen ikka päris suureks läinud, siis iga asi võtab rohkem energiat, seda enam, et kõht takistab ka üksjagu. Pikalt midagi teha ei saa ja vahepeal peab puhkepause tegema, sest selg annab tunda, hingeldan nagu segane ja pulss läheb ka üles.

Öösel on raske külge keerata ning kui ma pikalt vasaku külje peal laman, siis tunnen kuidas jalg hakkab puusast ära surema. Või siis on lihtsalt närvivalu. Ma pole siiani veel aru saanud, aga ma pean siis koheselt külge keerama. Muidugi külje keeramine ajab mind üles, sest kõht on suur, jalgevahe on valus ja nii ma seal ukerdan nagu emavaal. Kahjuks on meie voodi ka päris vetruv ning ma olen kindel, et ega Ste ka väga hästi öösiti magada ei saa. Oops!

Isud: Spetsiifilisi isusid jätkuvalt ei ole, kuid kodus siin igavusest võin kõike ettejuhtuvat näost sisse ajada. Mõnes mõttes ma igatsen tööl käimist, sest siis oli teisi asju, mis meele mujal hoidsid, pluss ei olnud pidevat toiduvaru külmikus 😀

Kaalutõus: Kuidagi maagiliselt kiiresti hakkab kogutaks sinna kuskil +20kg juurde vaikselt jõudma, mis on päris ehmatav. Suur osa kaalust on siin lõpus visanud, kuid ma ajaks süüd vähe selle köögita elamise peale ka. Minu suurest plaanist Orgu kava järgida ei ole väga edukalt midagi välja tulnud, mis omakorda on ka minu kogukaalu mõjutanud. Jama, ma ütlen! Soovitus teistele rasedatele – ärge hakake köögis raseduse lõpus remonti tegema!

Liigutused: Liigutused on jätkuvalt erksad ning ma usun, et 90% päevast ma tunnen koguaeg mingit liigutamist, kas vaikset keeramist ja askeldamist või siis sellist pidusemat aktiivsust ning 10% on vaikne. Vähemalt on hea teada, et midagi ta seal müttab ja on ikka jätkuvalt energiline.

Paraku on mulle jäänud mulje, et meil on tegemist ööloomaga või siis rahutu magajaga, sest pimedas on ta diskod poole ägedamad kui muidu. Näiteks kui kõhu päeval paljaks võtan, siis lõpetab igasuguse liigutamise. Võib olla ta ennetab seda, et ta jumala eest oma liigutustega kuskile video peale jääda võiks 😀 Never know…

Maim: Äpitarkus väidab, et Prints peaks nüüd olema kookospähli suurune (selle suure rohelise), mis tähendab, et pikkust peaks tal olema 47.5 sentimeetrit ja kaalu 2.7 kilogrammi. Nagu sai mainitud, siis Prints on vähe “isasem” ning kaalub umbkaudu 3.1 kilogrammi.

fresh-green-coconut-1429308

Printsi koljuluud võivad liikuda ja ääred võivad üksteisega kattuda, mis aitab beebil lihtsamalt sünnituskanalist läbi saada kui tulemiseks läheb. Ei tasuks imestada kui beebi sünnib natuke koonusekujulise peaga, kuid muretsemiseks pole põhjust, sest pärast sündi lähevad luud oma kohale tagasi ning pea muutub jälle ümmarguseks tavaliselt kas paari tunni või paari päeva jooksul.

Advertisements

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Change )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Change )

Connecting to %s