33+1 kuni 34+0 ja Ämmaka V visiit

Kuhu küll see vahepealne nädal jäi? Pean ausalt tunnistama, et ma pole see nädal mitte kui midagi produktiivset teinud, küll aga oli natuke rohkem teha kui eelmine nädal.

Neljapäeval, täpselt siis kui 34 nädalat täis tiksus oli meie viies ämmaka visiit, mis seekord oli ühe teise ämmakaga, kuna mu enda oma naudib puhkust. Aeg läks umbes 15 minutit üle ning üleüldse…ma tunnen, et mu elu viimasel ajal koosnebki väga suures osas ootamisest. Ootan kööki, ootan maid, ootan dekreedirahasid, ootan… ma ei teagi mida 😀 Ootan seda, et me kuskilt ime läbi mõne sobiva nime leiaks. Igatahes, kui ma lõpuks kabinetti sain toimis asi edasi ladusalt. Ämmaemandaks oli Kärt Raadik, kes on ka päris nooruke, kuid sõbralik ja asjalik igate pidi.

Muidu olid näitajad kõik korras: Printsi südametöö, emakapõhjakõrgus (34 sentimeetrit, ehk vastas nädalatele), minu vererõhk ning õnneks ei ole turseid siiani tulnud – muidugi aega on selle kiire asjaga. Ainuke asi, mis oli natuke paigast ära oli pissiproov. Njah, ma arvan, et ses osas olen ma ise süüdi, sest ma olen veidi idu. Nimelt tegin ma proovi ära juba esmaspäeval, kuid kuna ma ei liikunud nii nagu ma arvasin, et ma liigun, siis viisin selle ära kolmapäeval. Ma ei tea mis pissiprooviga seistes juhtub? Ma eeldan, et seal võivad olla mingid bakterid ja asjad? Tagant järele mõtlesin küll, et oleks ju võinud samahästi hommikul uue “väljalaske” teha, aga no mis sa rasedaga teed. Nüüd pean uue proovi viima nii pea kui võimalik. Ilmselt siis esmaspäeval, sest nädalavahetusel nüüd ei jõua nagunii ja eile oli püha, mil labor kinni. Muidugi ma ei julgenud seda ämmaemandale tunnistada, et ma selline lohe olen :D.

post-33334-im-stupid-ok-gif-keanu-parenth-1x4i

Selle käiguga pandi mulle kirja ka põhimõtteliselt kõik arstil ja ämmakal käimise ajad, mis on veidi hirmutav, sest iga kohtumine on kuskil 2 nädala tagant ja see tähendab seda, et juba kohe-kohe ongi aeg käes. Ma loodan seda, et ma saan ikka aru, kui asi asjaks läheb 😀 Igatahes… Järgmine aeg on mul naistearstiga 7.04 (arstiks on A. Hramov, kes minu meelest on üks nendest arstidest, keda ma eelmise aasta jaanuaris nägin, kui ma haiglas olin), siis 21.04 lähen selle sama ämmaka juurde tagasi, kuna minu omal pole vaba aega kuni 29ndani ning siis vastavalt vajadusele on viimane ämmaka või arsti enda aeg (kui arstiks vajadust on) – esialgu on mul aeg pandud enda ämmakaga 04.05. Eks ole näha, kas Prints selle ajani välja veab või mitte, aga kuidagi imelik on. Kes iganes arvab, et see 9 kuud läheb aeglaselt, elab täielikus vale-mullis. Minu meelest läheb see lõpp veel kohe eriti kiiresti või siis on asi selles, et meil on veel osad asjad puudu. Never know..

Enesetunne ja sümptomid: Ebamugavustunne on kogu sajaga sisse löönud ja nüüd on ikka päris rase olla. Igasugune kükitamine ja kummardamine on nagu rist ja viletsus ning võtab ikka üksjagu aega. Näiteks kolmapäeval käisin ma töökaaslastega minigolfi mängimas – andis seda palli koguaeg paika sättida. Teine asi on see, et see eestpoolt kõvasti raskem olek nõuab tasakaaluga mängimist, mis kohati aga üldse välja ei tule ning pidevalt on selline tunne, et ma lihtsalt lendan uppi.

Vaikselt on hakanud ka tekkima väike väsimus. Võib muidugi olla ka sellest, et ma päev otsa peaaegu diivani peal istun, sest kellel siis uni peale ei tuleks, eks. Samas üritan ma ka toimekas olla nii palju kui võimalik, kuid kui näiteks pikalt kummarduda või näiteks vannitoa kraanikausis nõusid pesta, mis asub ebamugavalt madalal, hakkab selg tuikama ning siis oleks vaja juba natuke aega puhata.

Kaalutõus: Võrreldes eelmise nädalaga on kaal 2kg võrra tõusnud, mille ma kirjutan täiesti oma ebatervisliku söömise alla. Raske on siin ilma köögita süüa teha ja frustratsioon on ka kerge tekkima. Lisaks sellele tundub mulle, et ma vahepeal söön puhta igavusest ja see on kõige hullem. Ses mõttes oli tööl käimine hea – ei saanud igal vabal hetkel midagi näost sisse ajada, sest a) tööl ei olnud niipalju süüa b) tööl oli vahepeal ka midagi muud teha.

Õnneks on lootust, et me järgmine nädal oma köögi sisse saame, ehk siis mõnusam kokkamine peaks saama alata.

Liigutused: Nagu varemgi mainitud, elab Prints igapäevaselt minu parempoolsetes “magamiskambrites”, mis tähendab seda, et kui ta sirutab, siis ta kannad/varbad/tagumik pressivad mõnusalt just ribide lõppemiskoha alt välja ning mu kõht on visuaalselt nii vildakas kui veel olla saab. Pluss see pehmest koest läbi pressimine on vist maailma kõige ebamugavam asi üldse. Then again  ma pole kindel, kas ma eelistan seda või kolmnurka virutamist. Hmm.. Valikud-valikud. Ämmakas kinnitas ka, et laps on peaseisus, kuid veel veidi viltu, mis tähendab, et ta pole vaagnasse laskunud ja ehk lähiajal veel tulema ei hakka. Ausalt öeldes oleks praegu ikka veel liiga vara.

Liigutab Printsike jõudsalt, enamasti küll rullib ja tudistab, kuid mõnikord tulevad väiksed löögid ka kampa. Üldiselt pole tal enam niipalju ruumi, et korralikult trallitada ja poksida, kuid piisavalt ruumi, et korralikke kõhupidusid maha pidada, seda eriti siis kui ma magama tahan minna näiteks.

Maim: Sel nädalal võrreldakse kõhubeebit muskusmeloniga.canteloupe_and_cross_section

Minu meelest lähevad need köögi- ja puuviljad jube veidraks kätte ära, aga no las nad siis olla. Prints peaks olema kuskil 45 sentimeetrit pikk ning 2.3 kilogrammi raske.

Tema immuunsüsteem jätkab arenemist, et olla eluks väljaspool kõhtu piisavalt tugev ja vastupidav. See nädal on oluline piisavalt kaltsiumi tarbida, sest nüüd hakkab beebi skelett tugevnema. Beebi saab oma vajaliku kaltsiumi kätte nagunii, kuid selleks et ka emale endale jätkuks, tuleb juurde tarbida.

Ma pole ise mingeid toidulisandeid juurde vaadanud, küll aga söön ma juustu ja joon piima nii et ehk ei murdu mul käed mingi hetk ise otsast ära.

Ainult 6 nädalat veel! 😀

 

Advertisements

Kvaliteettelevisioon

Eelmisel nädalavahetusel nägin vanemate juures telekast uue Eesti tõsielusaate “Eesti halvim autojuht” reklaami ja olin hetkeks pettunud, et mul kodus telekanaleid ei ole. Samas saab enamikke kohalikke telesaateid ja ka mõningaid välismaa saateid vaadata TV3 veebilehe vahendusel, kuhu juba olnud osad üles laetakse (link SIIN!). Veebileht peaks toimima kodumaa piires tasuta, välismaal olles on vist mingisugused tasud, aga ma pole päris kindel.

Mis mul siin kodus ikka teha on, kui mitte diivanil mugavat positsiooni otsida ning omaette telesarju vaadata.

Saatest siis nii palju, et osalevad 8 paari. Paarid koosnevad saatesse ülesse antud halvast autojuhist ning sellest inimesest, kes neid saatesse soovitas. Ma alguses mõtlesin, et see teine inimene on niiöelda nagu õpetaja või keegi kogemustega isik, kuid nagu saadet vaadates välja tuli, siis ei pruugi neil endil ka väga kogemust olla või on suhteliselt samast pajast nagu see “halvim autojuht”. Igas saates peavad paarid läbima erinevaid juhtimisülesandeid ja saate lõpus saadetakse edukalt ülesanded sooritanud paar koju. Saate kestus on 2 kuud, mille käigus siis halvad juhid osavamateks treenitakse. Kuna selle saate puhul on eesmärk teine – “võidab” kõige suurem luuser, siis kuidas huvitav on saate tegijad taganud selle, et keegi seal üle ei mängiks ja nad ikka normaalseteks juhtideks saada tahavad? Olgu, auhind ei ole midagi meeletut ja suuri summasid seal välja ei jagata. Pigem saab see “võitja” (loe: kaotaja) tituleeritud kui “Eesti halvim autojuht” ja auhinnaks on roller.

Ma vaatasin edukalt ära mõlemad osad, mis praeguseks väljas olid ning mul hakkas ausalt hirmus. Olgu, ma olen päris kindel, et need seal saates ei ole kindlasti mitte ainukesed ja ka kindlasti mitte kõige hullemad juhid, kes meil siin Eestimaa peal on, kuid ka need isendid tekitavad väheke hirmu ning kindlasti paneb see mind küsima, kuidas ometi nad oma load algselt saanud on.

Samas olen ma suhteliselt kindel, et sinna ongi võetud sellised värvikad isiksused, sest muidu oleks saade ju täitsa igav, kuid ma ei ole päris kindel, kas see on selline tõsine saade, tõsiste kavatsustega või lihtsalt meelelahutuslik. Kes pole ise veel saadet näinud, kuid tahaks vaadata, millest jutt käib, siis seda saab teha SIIT.

Osadel osalejatel polegi eriti nagu midagi häda ning näiteks närviline pereema Karin sai juba teise saate lõpus tagasi koju, kuid mõni juht nagu näiteks Malbe Maiu või tüüpiline oss Alar-Janar ei peaks kindlasti igapäeva liikluses olema. Ma eriti ei taha nagu uskuda, et nad reaalselt nendelt inimestelt 2 kuuks load ära võtsid, aga mine sa tea…

bad-driver-gif

Muidu meenutavad need ülesanded ja takistusrajad veidi lõppastme libedakoolitust. Ainult, et veel lahedamat. Naljaviluks tahaks isegi proovida, et kuidas ma hakkama saaks. Kes teab, võib olla olen hoopis mina Eestimaa halvim autojuht 😀 Samas kui ma Ste käest küsisin, kas ta kardab minuga autoga sõita, siis ta ütles ei. Good choice!

Ma pole veel kindel, kas ma iga osa viitsin vaadata, sest eestlastele kohaselt on kahekõned ja monoloogid seal päris puised, kuid nalja saab seal neid ülesandeid vaadates küll.

32+1 kuni 33+0

Nüüdseks on selge, et rasedus on sisse löönud nii peast, seljast, kätest, jalgadest, peest kui kust iganes. Raske on olla ning Prints ei anna ka väga rahu – keerutab ja pressib igale asjale ning pigem tahaks vist praegu selle viimase aja kuskil talveunes mööda saata.

20160320_0919432.jpg.jpeg

See pilt on küll tehtud teiselt poolt, kuid jätkuvalt on näha, KUI rase ma ikka olen 😀 Poolteist kuud aega veel minna.

Enesetunne ja sümptomid: Sümfüüsivalu, pidev ninasarvikuga samastumine, seljanärvi valud, kõndimise ajal nõksuv puus, nina kuivamine ja nii edasi. Ma enam ei teagi, kas midagi olulist jäi mainimata, sest kui aus olla, siis ma olen ise harjunud kõige sellega juba elama ning on veidi keeruline meenutada aegu, kus mul midagi viga ei olnud 😀

Lisaks eelmainitule on tekkinud ka väsimus või jõuetus, kuid ma pane seda 100% ainult raseduse arvele, sest minu meelest on see ka hetkel vähemalt psühholoogiline ja suuresti remondiga seotud.

Kõht on üksjagu ikka kasvanud, niiet näiteks sokke ja saapaid jalga saada on üksjagu tööd ning taaskord võtab päris tugevalt puhkima ja ähkima. Oh joy! Mis mind ennast kõige rohkem häirib on see, et mingi musta maagia abil tekkisid mulle päris korralikud venitusarmid kuskil 2-3 päevaga. Pikka aega polnud mul kuskil mitte midagi ning siis, justkui oleks Prints järsku kõhust megapaugu andnud, oli kõik nabaümbrus neid täis. Olen selle kohta natuke uurinud ka ning lahendusi on mitmeid: võib mingisuguseid kreeme kasutada, mis aitavad pärast neid arme heledamaks teha või siis osade inimeste kogemused on näidanud, et need armid tõmbavad ise ka vähe tagasi ning väga selgelt näha pole. Teades oma õnne, siis ma väga uhkelt sellele viimasele ei panusta.

Kaalutõus: Hetkel on kaalu 93kg, mis on siis nüüdseks +14kg. Nagu öeldud, siis minu praegused söömisvõimalused kaalu hoidmist väga ei soodusta. Eks ma olen veidi ennast ise ka käest ära lasknud ning “kergema vastupanutee” toiduaineid koju ostnud, näiteks nagu hommikuhelbed ja muu selline jama. Samas olen ma õnnelik, et kaalu ei ole rohkem väga suure pauguga juurde tulnud, mis ongi mu eesmärk.

Liigutused: Praeguseks on asjad seal maal, et Printsi on praktiliselt koguaeg tunda. Ei, ta ei liiguta päris koguaeg ning vahepeal eelduste kohaselt ikka magab ka, kuid näiteks meeldib talle end veidi vist risti keerata (või siis lihtsalt oma kandasid mulle ribide vahele suruda) ja siis sirutada ning magama jääda. Ka praegu kui ma seda postitust kirjutan on mul veidi raske hingata ning paremas küljes on kõvem muhk – ma seda ei tea, kas on tagumik või lihtsalt jalad, nii kompetentne ma veel pole.

Keerutamist ja loksumist ja poolte vahetust on jätkuvalt üksjagu ning õhtuti liigub kõht ikka päris palju. Kahjuks ei ole ma veel ühtegi korralikku tralli suutnud video peale jäädvustada, sest iga jumala kord kui ma telefoni välja võtan, lõpetab ta igasuguse nihelemise koheselt.

Maim: See nädal peaks Prints olema ananassi suurune – kuskil 43.7 sentimeetrit pikk ja umbes 2 kilogrammi raske. Arvestades seda, et viimase ultraheli järgi oli ta 1.9 kilogrammi raske, siis võib ta täitsa “graafikus” olevaks lugeda.

Prints peaks nüüd hakkama rohkem rasva tootma, mille tagajärjel muutub ta nahatoon punakast roosakamaks. See rasv aitab teda soojas hoida alates sünnist kuni selle hetkeni mil ta hakkab oma kehatemperatuuri ise reguleerima.

Äpi andmetel ei ole mu üsas enam beebile piisavalt ruumi, mistõttu ei tegele ta enam niivõrd minu äkilise peksmisega, kuivõrd keerutamise ja rullimisega. See vist on ka päris täpne tähelepanek, sest korralikke jalaviibutusi pole viimasel ajal enam tulnud.

Tema ajus arenev närvisüsteem aitab beebil kuulata, tunnetada ja osaliselt näha, mistõttu saab Prints nüüd sagedaselt REM und kogeda.

Fun fact: Prints peaks magama kuskil 90-95% tervest päevast. Hea õnnejunn! Vähemalt keegi meist saab korralikult magada.

Puhkuse rõõmud

Tänaseks päevaks olen kuskil poolteist nädalat kodus olnud ning juba hakkab veidi imelik ka. See nädal on muidugi sellepoolest juba imelik, et ega mul midagi väga teha ei ole. Kalender on tühi ning kodus valitseb paras seapesa, samas tundub mõttetu seda jama ära koristada või üldse koristada niikaua kuniks meil see remont käib. Mulle praegu tundub, et see remont ei lõppe mitte kunagi ära, sest koguaeg tuleb mingeid asju vahele ja nii ta siis valmib, iga õhtu paari tunni kaupa kui hästi läheb. Mul on kogu sellest kaadervärgist nii siiber, et paha hakkab ning parema meelega koliks kuhugi ära kuni asjad valmis 😀

Kõige rohkem häirib mind see, et ma ei saa korralikult süüa teha ning kes iganes kunagi mõtles välja selle, et kraanikauss võiks köögis ka olla, oli maailma kõige targem inimene. Praegu on nii tüütu iga asja pärast vannituppa joosta, rääkimata sellest, et mõnipäev on igasugune liikume justkui vastunäidustatud.

Eile õhtuks tuli jälle päike välja ja ma võtsin end lõpuks ometi kokku, et jalutamas ära käia. Ma pole kunagi muidugi kindel, kui hea idee see on, sest hiljem koju jõudes ja natuke aega lebotades on päris valus ennast uuesti liikuma saada. See sümfüüsivalu pole kuhugi kadunud, sellega tuleb lihtsalt elama õppida ning kindlasti pole see midagi, mida ma kunagi igatsema jään. Võib olla aitaks asjale kaasa lühemate ringide tegemine või hoopistükis veelgi aeglasemalt liikumine? Endale lihtsalt tundub, et siis ma venin nagu tigu ning ei tundu väga midagi kasulikku tegevat. Eesmärgiks oleks ikka natuke vastupidavust treenida, et ma selle sünnitamise ikka üle elaks. Täna on ka meeletult ilus ilm ning ma pean plaani kas ma peaks end välja vedama või mitte. Olgu öeldud, et tutiluu on päris valus ja ebamugav, samas kui ma juba veidi liikuma saan, siis ei ole nii hullu enam. Ehk aitab “peale treenimine” asjade paremuse poole liikumise suhtes kaasa?

screenshot_2016-03-17-11-11-30.png

Nagu näha, siis pulss on küll päääääris kõrge, aga ma ei imesta ka. Ma ähin ja puhin nagu üks kõrbemaratoni läbiv ninasarvik.

Teine asi on see, et ega Prints ei lase mul väga rahulikult paigal ka istuda või lebotada, sest nüüd kui ta on suuremaks ja tugevamaks saanud annab ta mulle sellest kõigest üha rohkem ja rohkem teada ning endal hakkab lihtsalt ebamugav ühe koha peal istuda. Tundub, et ma ei suuda kohe mitte kuidagi selles olukorras “võita”.Vähemalt on laps aktiivne ning on hea teada, et ta seal energiliselt ikka askeldab.

Järgmine nädal peaks tulema vähe tegusam, sest siis on meil töö üritus (kuhu ma ennast ikka veel pressin, muhahahahaha!) ja siis on ämmaka vastuvõtt ja siis on lihavõtted ja siis on Helise sünnipäev (kindlalt ei tea, aga ähvardas mind kutsuda :D) ja siis on veel asju. Muidugi mu enda sünnipäev tuleb ka. Sellega on muidugi nii, et kõik oleneb suuresti sellest, millal meie uus köök tuleb ja kas me asjad õigel ajal valmis saame. Äärmisel juhul tuleb pidu Assakule üle kolida.

Kogu see korterimajandus ja see jura siin ümberringi on väga ebamotiveeriv, seetõttu ma loodan sellele, et kui kõik juba korras ja ilus, siis tuleb endal ka tahe asju teha rohkem peale. Näiteks me saime lõpuks kõik oma titeriided kätte ning nüüd oleks need vaja a) ära sorteerida b) läbi pesta ja ära panna. Hetkel tundub, et riideid on küll päris palju, kuid mõningaid väikseid asju, näiteks nagu sokke oleks küll endal vaja juurde osta. Muud asjad on suht-koht olemas ning ma ei usu, et meil midagi väga vaja peaks lähikuudel olema.

Tegelikult asju, mida peaks tegema oleks üksjagu. Järgmine kuu pean hakkama ka haiglakoti peale mõtlema ja mida sinna täpselt sisse panna. Võeh.. Ainuke asi, mida ma teha tahan on terve päeva lamada, isegi mitte vetsus käia ja võib olla ka magada 😀

im-not-lazy-meme

 

 

31+1 kuni 32+0

Tundub, et see viimane trimester kulgeb nüüd valdavalt ühesuguselt ning tegelikult polegi vist midagi uut raporteerida. Kõht muudkui kasvab ning maikuu tormab aina lähemale, samas on veel üksjagu asju vaja teha ja mõnikord tundub väike paanika hinge, et kas kõik ikka saab tehtud või mitte.

Enesetunne ja sümptomid: Mõni päev on ükskõik millises poosis nii ebamugav, et roni või mööda seinu üles. Seda viimase ohtu õnneks ei ole, kuna mu käelihased ei ole võimelised mu kehamassi mitte kuhugi kandma. Üldiselt on siiski hea olla ning energiat on ka, lihtsalt viitsimist ei ole kui kogu korter pea peal on.

Valusid väga ei ole. Või siis mitte midagi uut selles osakonnas. Kaua selili lamades lööb see vana hea närvivalu sisse, nii et ma pean ennast kõigepealt külili veeretama ja siis alles saab püsti tõusmisele mõelda. Sama seis on ka selle sümfüüsivaluga – valutab siis kui rohkem kõndida või rahmeldada.

Vaalatunne ei jäta mind nüüd ilmselt mitte kunagi (parimal juhul siis kui Prints sündinud on), kuid sellega tuleb leppida, sest ega see kõht enam väiksemaks küll ei lähe.

Kaalutõus: Nagu eelmises postituses mainitud sai on algusest juures 12-13 kilogrammi, millest suur osa tuli augustist kuni novembri lõpuni, hiljem on asi ikka normaliseerunud. Kui tagasi hakata mõtlema, siis see vist oligi see aeg, kus ma olin võimeline uuesti kokkama ja enam ei olnud koguaeg halb olla.

Liigutused: Prints on karate ja kickboxi tundide asemel vist nüüd hoopis tantsutundidega hakanud tegelema, sest kindlate löökide asemel tegeleb ta nüüd suuresti keerutamise, raputamise ja ma ei teagi millega, kuid kõhtu pealt vaadates on kohati naljakas küll. Ma olen väga mitu korda üritanud seda trianglit video peale saada, aga ma olen enam kui kindel, et tal on liiga ergas kuulmine, sest kohe kui ma lindistama saan jääb tema kuss ja itsitab pihku.

Olgugi, et mõnikord on ebamugav on väga mõnus teada, et ta seal sees madistab ja asjatab. Väga ei oota seda aega, kui tal seal ruumi vähemaks jääb – see ajaks vist kõik inimesed kurjaks 😀

Maim: Selle nädala köögivili on bok choy, mis annab teada, et Prints peaks olema umbes 42.4 sentimeetrit pikk ja kuni 1.8 kilogrammi raske. Nagu meie juba teame, siis meie Prints on ilusti 1,9 kilogrammi raske, ehk siis veidi rohkem kui äpp ütleb.

product_50_1

On hea teada, et Prints peaks olema nüüd selleks nädalaks oma ellujäämisvõimalusi kenast suurendanud, kuid kui ta peaks see nädal sündima, siis võib tal olla probleeme imemisega.

Kuigi beebi peaks nüüd enamvähem terved päevad magama, siis liigutused peaksid tugevnema ja loote liigutused tihenema.