Glükoositest vol 2

Kuna ma arrrrrmastan söömist, siis ma lihtsalt pidin selle kohta lausa eraldi postituse tegema, selle asemel, et tavapärase raseduspostituse külge pookida. Teadsin ma juba ammu, et ma seda kolmiktorkimise uuest läbi pean tegema, aga ma pean ütlema, et seekord oli see kuidagi ebameeldivam.

Suur rõõm on see, et süüa ega ka juua (!!!!) ei tohi eelmisel õhtul kella kaheksast ning otseloomulikult ei või ka hommikul midagi süüa, seega hommikul oli enesetunne päris ebameeldiv. Kuna ma ei tahtnud terve päeva söömata olla, siis läksin kohe varakult ITKsse, et ma lõpuks ometi saaks süüa 😀

Kohale jõudes sain oma paberite vastu 6 katseklaasi. 6?!?!?! Püha jeesus! 3 neist olid ühte värvi ning ma eeldan, et need olid just selle glükoositesti jaoks, siis vist üks mu kilpnäärme jaoks, siis üks antikehade jaoks… ja viimane ma isegi ei tea mille jaoks. Esimese korraga võeti kohe 4 katseklaasi täis ning ülejäänud jäid pärastiseks. Nagu ka eelmine kord pidin selle magusa joogi 5 minutiga ära jooma. Võeh! Kui ma julgesin eelnevalt kiruda Ülikooli Apteegi glükoosijooki selle kõrgema hinna pärast, siis tagant järele tunnistan, et ma oleks pidanud seda sama uuesti võtma. Mäletamist mööda ostsin ma seekordse joogi Südameapteegist ja see oli tõesti JÄLE. Kuigi paksem ja magusam, olgugi et ta pidi olema apelsinimaitseline ei eristanud ma mingit erilist apelsinimaitset.

Vähemalt on positiivne see, et selle kahe tunni jooksul jõuab teha natuke kasulikku lugemist ning seekord jõudsin ma oma beebiraamatuga päris kaugele. Veel ühe kahetunnise sessiooniga jõuaks ehk lõpuni ka 😀 (mitte et ma vabatahtlikult veel tahaks minna). Üldises plaanis ei olnud see test nüüd just nii hull ning taaskord ei hakanud mul halb. Ma kunagi ei tea, kas see on hea asi, sest halb peaks hakkama veresuhkru taseme kõikumisest ja kui mul see nii tugevalt ei kõigu, siis ma näen kahte varianti a) mu suhkrutase on juba nii kõrge, et mu keha ei saagi aru, et ma mingit jõledat suhkrukleepsu joon või b) mu keha suudab selle suhkruga superhästi tegeleda. Ma panustaks sellele viimasele, aga kunagi ei tea. Tulemused peaks esmaspäeval saama, sest siin on mul järgmine ämmaka visiit ka.

Alates eilsest oli mul uskumatu isu sõõrikute järele, seega lubasin endale, et kui see test tehtud saab, siis lähen ja luban endale mõned (jah, veel suhkrut – halleluuja!). Kohale jõudes mõtlesin, et ah mis see kilo siis ära ei ole, aga oi pagan! Terve kilekoti täis sõõrikuid! Stele need tavalised väga ei meeldi, ehk siis ma olen praktiliselt terve päeva ainult sõõrikutest elanud. Kopp on juba ees küll ning enesetunne ei ole ka kõige parem. Ma ei teagi, kas asi on selles, et ma ei saanud korralikku hommikusööki või siis ei ole sõõrikud kõige parem kütteaine rasedale naisele (mis on kindlasti ka väga õige), kuid terve päeva on olnud raske olla ja väsin kiiresti. Võib olla see on ka lihtsalt rasedus 😀

slide_320784_3001061_free

Ärge ostke kilo sõõrikuid. Eriti pärast glükoositesti. Või üldse mitte kunagi.

Ma nüüd üritan midagi kasulikku ka ära teha, näiteks nagu põrandat pesta.

 

 

Advertisements

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Change )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Change )

Connecting to %s