19+1 kuni 20+0 ehk Halleluuja, ma olen ikka veel elus ja LA UH!

Inimesed ütlevad: “Rasedus on nii ilus aeg.” Mina ütleks järgmist: “Rasedus valmistab meil eelseisvaks eluks ette. Raske treeningus, kerge lahingus, eks?” Ma olen nüüd on paisumisega poolel teel ning pean tõdema, et siiani see esimene pool on küll nagu üks karm treening olnud. Erinevad raseduse sümptomid, mis ei piirdunud ainult sellega, et koguaeg oli halb olla, vaid hakkasid reaalselt mõjutama minu igapäevast funktsioneerimist, andsid ikka päris hea nägemuse, mis veel kõik ees on. Ma olen lugenud nii mitmest blogist ja foorumist, kuidas pärast sünnitamist on asjad veel hullemad. Oh dear!

Sel nädalal oli meil ka kavas üks väga oluline kohtumine, nimelt looteanatoomia ultraheli, kus vaadatakse ja kontrollitakse lapse senist arengut, loetakse kokku sõrmed, varbad ja olulised luud, kontrollitakse ajusagaraid ja südameehitust, näo ehitust – põhimõtteliselt vaadatakse beebi pealaest jalatallani üle või vastupidi, vastavalt sellele, kuidas kõhuelanik end näitama soostub. Arstiks oli meil Silja Ostrat (ITK), kes oli selline nooremapoolne, ent asjalik ning minu südamerahuks ei istunud ja mõõtnud seal vaikuses, vaid seletas juurde, mida ta täpselt praegu vaatab. Meie beebil olid kõik näitajad korras, kõik varbad-sõrmed-luud olemas ja üleüldse nii nagu olema peab. Kasvult oli täpselt see, mille järgi tähtaeg paika pandi, ehk siis ma olen “tegemise aja” endal ka õigesti maha märkinud. Beebi kaal oli veidi väiksem – 302g, mis vastas 19+6 asemel 19+4’le, kuid see on nii väike vahe, et muretsemiseks pole põhjust. Vähemalt on hea uudis see, et ma pole suutnud teda veel vaalaks süüa 😀

Muidu tegi Maimuke ilusti koostööd, kuid südamekambritest tahtis arst paremat pilti saada, mis võttis vist terve igaviku. Samas saime me ikka poole tunniga hakkama, nii et järelikult midagi väga hullu ei olnud. Tundus, et muidu elas ta mu kõhus ääretult mugavat elu ning praeguse hetke seisuga oli pea all pool. Arst ütles muidugi seda, et see asend võib tal veel mitu korda muutuda. Platsenta on mul jätkuvalt eesseinas, õnneks ei ole ei madalat kinnitust ega eesasetust, mis võiks pärast sünnituse lähenedes ohtlikuks saada.

20151220_113445.jpg

Millegi pärast on mul õhtuti kõht suurem kui hommikuti, aga ka praegu juba on hästi näha!

Aga jõuame siis selle nädala kokkuvõtte juurde…

Enesetunne ja sümptomid: Sellel lainel, julgen ma vähemalt praegu öelda, on kõik äärmiselt hästi. Toit püsib sees, välja arvatud juhul kui ma lähen liiga ahneks ja söön üle; magada saab päris jõudsalt, kuid siiski ma leian, et mu uni on kergem kui ta varasemalt olnud on; süüa saan praktiliselt kõiki asju ning ei ole tekkinud tugevat vastumeelsust või eelistust, samuti ei ole megaisusid või tahtmist keset ööd külmkappi tühjaks süüa. Ainuke asi, mida ma pean jälgima on see pagana valu. Tegelikult olen ma teinud loogilise järelduse – kui ma kõnnin intensiivselt ja pikalt on kindlasti valusam, kui siis kui ma vähem kõnnin või praktiliselt loivan. Kuna ma rongi peale tavaliselt pean ikka normaalse sammuga minema, siis sellepärast vast ongi nendel päevadel vähe hullem. Kuna Maimuke veedab aega mu kõhu allosas, siis sellest võibki see surve tulla. Ostrat ütles selle kohta, et väga selle pinge vastu midagi teha ei olegi ning kõik ongi ääretult normaalne, kuid kui ma soovin võin proovida erinevaid bandaaže, mis aitavad emakat toetada ja ei lase tollel väljapoole väga vajuda. Muidugi ta ütles, et kindlasti peaks enne neid proovima, kuna nad on erinevad ning on oluline, et kuskilt pitsitama või häirima ei hakkaks.

Üks asi, millest ma väga kirjutanud ei ole, sest noh, eks ta ole mõne jaoks ilmselt veidi rõve või tabu või ei saa aru, miks seda jagama peaks, aga kuna ma ikkagi jagan oma kogemust inimestega, kes kunagi võib olla kaaluvad ka laste saamist, siis on hea teada selliseid asju, et mitte siis arvata, et nad kuidagi pidi imelikud on. Igatahes… Rasedusega kaasneb suurenenud valge voolus. Paljudel ilmselt ei ole seda väga varemgi olnud või siis eelneb see ajale mil päevad peaksid hakkama. Noh, raseduse ajal on seda kogu aeg ning mida kaugemale rasedus läheb, seda rohkem seda tuleb. Mõnus, eks? Seetõttu on mõistlik kasutada a) alukaid, mis sulle väga ei meeldi ning mille sa võid pärast selle perioodi lõppu ära visata või b) pesukaitsmeid mis sinu natuke rohkem lemmikumaid alukaid kaitseksid. Mina soovitaks minna seda teist teed ning investeerida pesukaitsmetesse, esiteks vooluse pärast ning teiseks sellepärast, et mõnikord aevastamise käigus võib “üllatusi” ette tulla. Mõtlesite, et see on ainult filmides, kui aevastades paar tilka püksi tuleb? Guess again! Samuti võivad kaitsmed aidata selle vastu, kui Maimuke ootamatult jalga põide lööb. Pealegi… Palju teil noortel inimestel ikka koledaid aluspükse sahtlis vedeleb 😀 ?

Nüüd ma julgen juba öelda, et rasedus tundub tõesti veidi ilusa võitu ja helge kui suuremad hädad on möödas.

Isutab: Hea söök üleüldiselt. Suudan enamasti Orgu kava järgi süüa ning võib olla on just see põhjuseks, miks mul mingeid suuri “tunge” ei ole – saan kõik vajalikud ained kätte ning elu on kui lill.

Ei isuta: Mitte midagi ebanormaaselt jätkuvalt. Söön liha ja juurikaid ja ka magusat. Reedel oli tööl näiteks üks korralik jõululõuna ning absoluutselt kõik käras. Isegi aroom ei olnud enam vastumeelne.

Kaalutõus: Sellega on selline naljakas asi, et kui ma kaalun ennast neljapäeval, siis kui täpselt uus nädal täis saab, näitab kaal rohkem kui näiteks järgmisel hommikul. Kuna üleüldiselt soovitatakse kaaluda ennast reedeti, kui nädala pinged saavad mööda, siis tulevikus ma hakkangi seda tegema, et oleks võimalikult täpsed andmed. Selle idee põhjal võtsin ma selle nädalaga juurde 200g! Ma südamest loodan, et selline väike kaalutõus ei ole vaid ajutine ning ma suudan 100kg eemale hoida.

Maimuke: Maimuke peaks selle nädalaga olema kuni 15.9cm pikk, 255g raske ning seekordseks puuvilja kangelaseks on banaan. Meie ultraheli andis natuke rohkem kaalu, kuid ma pole kindel kui pikk meie Maimuke hetkel on – tulemuste lehel on nii palju erinevaid numbreid, et ma ei saa mitte midagi aru.

Lootevõide kaitsva kihi all hakkab nahk paksenema ning arenevad välja 2 kihti – epidermis ja dermis, ehk siis välimine kiht ja sügavam kiht. Samuti hakkavad kasvama Maimukese juuksed ja küüned, ehk siis võib kõrvetisteks valmis olla.

Maimukese liigutused muutuvad tugevamateks, kuna ta luud tugevnevad, seetõttu võib tunda võbelemist või kiireid muutusi (näiteks teravam hoop külje suunas) ning üleüldiselt peaks saama aru, kas Maimuke magab või on ärkvel. Arst ütles, et kuna mul on platsenta eesseinas, siis võib tugevamate liigutustega aega minna (kuna ta pekstavast sisikonnast veidi kaugemal), kuid ma olen enam kui kindel, et ma nägin ükspäev, kuidas Maimuke kolis ühelt kõhu poolelt teisele ning terve mu kõht liikus väljaspoolt.

Lõppu üks väike video, mida nõrganärvilistele pigem ei soovitaks 😀

Advertisements

One thought on “19+1 kuni 20+0 ehk Halleluuja, ma olen ikka veel elus ja LA UH!

  1. Pingback: Maagiline Google ehk otsingusõnad, millega siia blogisse on jõutud | Sirle maailm

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Change )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Change )

Connecting to %s