Aasta 2015

Olen siin viimased päevad jälginud oma blogroll‘i, kuidas aasta kokkuvõtteid tekib nagu seeni peale vihma ning osad neist on pannud mind ka minu möödunud aastale mõtlema. Kelle jaoks on 2015 olnud megahea ja täis positiivseid asju, kelle jaoks vastupidi. Tagant järele võib vist öelda, et minu aasta on suurest olnud balansis, kuid siiski on mulle sellest aastast jäänud veidi negatiivne maik suhu. Võib olla oleme lihtsalt jõudnud piisavasse vanusesse, kus näeb enda ümber rohkem raskeid haigusi, vanadusest tingitud hädasid ja mis seal salata, ka surma, sest inimesed meie ümber jäävad ju ka järjest vanemaks. Öeldakse, et pole halba ilma heata – minu puhul on lõpuks see hea vist kohale jõudnud.

Jaanuar-Veebruar

Aasta algas meie jaoks meeletult raskelt. Kui eelneval novembril saime positiivseid beebiuudiseid, siis 15. jaanuaril kuklavoldi ultraheli uuringul same vaid negatiivseid uudiseid. Meie esimene (arstide arvestuse järgi küll teine) Maimuke oli alla andnud ning südametööd ei leitud. 16. jaanuaril läksin haiglasse peetunud rasedust lõpetama, sest siiani ei olnud loode ise ära kukkuma hakanud. Võin julgelt öelda, et isegi teades, et enam ei saa Maimukese jaoks midagi teha, tundsin ma ennast nii halvasti ja süüdi ja kurvana ning kindlasti oli see päev minu jaoks emotsionaalselt ja vaimselt üleüldse kõige raskem mu senise elu jooksul. Päris esimene rasedus katkes omasoodu, nagu polekski midagi juhtunud, kuid kuna ma käisin vereproovi andmas ja näitajad olid olemas, siis loetakse see ka päris raseduse alla.

20150116_104100

Jaanuar 2015

Seega olin ma mõnda aega päris katki ja negatiivselt meelestatud. Mõtlesin muudkui endamisi, ka ma ise äkki olen midagi valesti teinud. Kas äkki need peod kus ma kunagi käinud olen ja alkoholi tarbisin, kas äkki see on mu keha niivõrd mõjutanud? Mõjutanud nii palju, et ma ei saa hakkama selle kõige elementaarsemaga, milleks naise keha peaks olema loodud…

 

Märts-Aprill-Mai

Kevadine trennitervitus :D

Rõõmus tervisesportlane – Veebruar 2015

Pärast madalseisu otsustasin, et hakkan oma keha eest paremat hoolt kandma ning keskendusin rohkem toitumisele ja liikumisele. Leidsin enda jaoks (õigupoolest vist juba jaanuari lõpus) Erik Orgu toitumiskava ja Endomondo ning pühendasin oma vabad momendid söögi tegemisele ja kõndimisele. Eriti mõnusaks hakkas minema siis kui päevad muudkui pikemaks venisid.

Samuti sain märtsis veerandsada aastat vanaks ning selle tarbeks korraldasin meie väikses korteris ka peo nii et numbrivahetus möödus suhteliselt rahulikult.

Ülejäänud kevadkuud möödusid tubli aktiivsuse tähe all ning mingil eluhetkel kaalusin ma 73.9kg, mis oli üle pika aja üks madalamaid numbreid mida ma enda puhul näinud olin. Näiteks aprillis kõndisin ma maha oma distantsi rekordi, milleks sai 225 kilomeetrit kuu peale, mis teeb kuskil 7.5 kilomeetrit päevas! Pärast seda hakkas kuidagi allamäge minema ning suvega võtsin ma peaaegu kõik tagasi, mis ma kaotasin. Oih!

Mais käisime ka mõneks päevaks Inglismaa pinnal. Käisime külas nii Ste isa perel, veetsime päeva rannikul ning jõudsin ka Siiri elu kaema. Ilm oli muidugi meie tulekuks “super” ning enamus aega oli sama sombune ja vihmane kui Eestis.

Kui oli veel lootust päiksele

Siiril külas – Mai 2015

Juuni-Juuli-August

Juunis ei toimunud midagi märkimisväärset, kui jaanipäev välja arvata. See aasta ei teinud me selle tarbeks vist midagi erilist – mitte, et me varasemalt väga oleme teinud.

Juulis oli ainuke suvepäev, kus ma päevitada jõudsin ning no muidugi kui juba siis juba. Suutsin päikse käes magama jääda ning selle tulemusena olin punane kui vähk 😀

Augustis tuli Siiri Eestisse ning selleks puhuks organiseerisime väikse Hiiumaa tripi, kus tollel nädalavahetusel leidsid aset nii Kärdla Kohvikutepäevad kui ka Kärdla Ratsupäevad, ehk siis tegevust oli päris palju. Kahjuks oli ilm meganadi ning seetõttu istusime kaunil “suveõhtul” õues villaste sokkide ja kõikide pusade-jakkidega mis meil kaasas olid. P.S – ma võtsin lausa talvejope kaasa.

wpid-20150801_205210.jpg

Hiiumaa – August 2015

Augustist veel nii palju, et kuskil kuu keskel meie firma kolis ning nüüd saan päris kesklinnas tööl käia.

September

September 2015

Üle 3 aasta käisime Stega ka ühel päris puhkusel Kreeta palmide all. Mega mõnus! Nädala esimene pool oli vast mõnusam, sest teisest poolest hakkas Maim vol 2 endast teada andma ning olemine läks veidi kehvaks. Reisiga jäime väga rahule ning kellel ikka päikse, rannaliiva ja lõppematu söögi suhtes kaebusi on?

Kreetalt tagasitulles tegin rasedustesti ning mu sisetunne osutus seekord õigeks. Ei teagi, kas eelmiste kogemuste põhjal või niisama, olin ma tol korral palju rahulikum ning mäletan end mõttelt “eks ta läheb nii nagu minema peab”.

Oktoober-November-Detsember

Kasvatasin hoogsalt tulevast Printsi, tegin tööd ja midagi väga põnevat ei olegi vist toimunud. Muudkui käisin aga usinalt igas kontrollis ja proove andmas ning Printsi mõõtmas ja uurimas.

Dein Hards Lancelot

Dein Hards Lancelot

Nädal-paar enne jõule läks meie juurest kepsutavate kutsade maale Aadu, meie pere teine koer, kes kahjuks pidi ajahambale ja tervisele alla vanduma. Ma ei tea miks, kuid minu jaoks on lemmikloomade kaotus kuidagi emotsionaalsem.. või ma ei oska seletada. Kuidagi teist moodi on kurb.

P.S – Jah, need on minu kaunid jalad seal koera taga.

received_101531549698714362.jpg.jpeg

Detsember 2015

Millegi pärast tundub, et aastas on kaks olulist püha – jaanipäev ja jõulud ning kui üks saab läbi on aeg teist oodata. Kingid olid imelised, söögid maitsvad ja kilod kiired lisanduma 😀 Ma olen päris kindel, et siin pole mitte ainult Printsi käsi mängus, vaid empsi kokkamine jõululauaks. Kahju ainult, et pühad nii kiiresti mööduvad (kaalule on see vist ainult hea).

 

 

 

Järgmiselt aastal ootan veidi rohkem positiivset. Võib olla on positiivsus ka vaataja silmades nagu ka ilu, kuid see negatiivsuse maik pole jäänud vaid enda kogemustest, vaid ka juttudest, mida ikka siit-sealt kinni püüad. Samas on uuelt aastalt palju oodata ning ma olen kindel, et meie elud muutuvad täielikult.

Over and out! Head uut aastat kõigile!

Advertisements

Jõulud 2015

Minu meelest algab jõuludeks valmistumine igal aastal samamoodi. Kõigepealt teen ma (vähemalt viimased 2 aastat) lubaduse, et ma NÜÜD ostan ära jõulukaunistused, siis teen ma lubaduse, et see aasta hakkan ma varakult juba kinke vaatama, et ei jääks viimasele minutile ning lõpuks on jõulud möödas kiiremini kui silmi pilgutada jõuad.

Etterutates ütlen, et ma ikka veel ei ostnud ühtegi jõulukaunistust ning ainuke jõulukaunistus meie korteris on Rudolfi kujuline külmkapi magnet, millel on väiksed “post-it”-id küljes. Samuti jäid kingid suht viimasele minutile, kuid selles süüdistan ma Sted, sest ta otsustas tuhat aastat, mida ta jõuluks tahab 😀

Samuti tuleb kõigilt enne jõule kommentaar, et “teeme siis see aasta vähe väiksemalt”, ent jõuluõhtul need pakid muudkui tulid ja luuletusi polnud piisavalt varnast võtta. Müstika! See aasta oli muidugi veidi teisiti, sest peres enam väikseid lapsi pole, kellele päkapikkude “udu” ajada, seetõttu oli osa jõuluõhtu maagiast justkui kadunud, aga samas sai pere ikka tervenisti kokku ja see ongi ju põhiline.

20151228_105445.jpg

Selle aastane kinkide laar: lumepallikujuline küünal, vannipall, jalaseep, termosokid, eritellimusel tehtud retseptimärkmik, Printsi esimesed dressipüksid, kalendermärkmik, aktiivsusmonitor, suur kalender, võinuga, puulusikas, käsitööna tehtud teekotid ja üks udune kass, kes end pildile pressis.

Päris mitmed kingitused olid meile Stega kahe peale, näiteks nagu pimendavad kardinad, mis enam pildile ei saanud, sest need on juba ees ja pimendavad väga jõudsalt meie magamistuba. Super! Samuti ei jõudnud pildile enam Kalevi trühvlid, Fazeri piimašokolaad pähklitega, purk täis häid-paremaid pähkleid ja šokolaadi jõuluvanad, sest nad kõik… eee… sulasid ära?

Juba pikemat aega ma muudkui guugeldasin ja vaatasin ja käisin Stele ajudele, et mul on VAJA aktiivsusmonitori. Ma tahan teada, palju ma PÄRISELT kaloreid kulutan ja liigun ja magan ja mida iganes eks. See aasta oli päkapikk nii vastutulelik, et minu kauakannatatud unistus täitus.

20151228_105545.jpg

Sony SmartBand 2 aktiivsusmonitor

See on siis selline tegelane, mille sa kõigepealt laed täis, paned endale käe peale ja lähed oma eluga edasi. Kui hoida teda tavarežiimil kestab ta aku kuskil 2 päeva, kuid kui panna STAMINA režiimile püsib kauem. Nende režiimide vahe seisneb tegelikult ainult selles, kas sa tahad, et jubin mõõdaks su pulssi või mitte. Kellele pulsi teadmine vajalik pole, siis võib selle maha võtta ning samuti saab pulsi mõõtmise režiimi panna tööle just siis kui ise tahad, ehk siis näiteks kui trenni hakkad tegema.

Minu jaoks hetkel võib olla olulisem näitaja on see unemõõtja. See näitab päris täpselt ära sinu öise liikumise/liikumatuse järgi ning ilmselt ka pulsi järgi ära kui palju sa magad kerget und, ehk REM und ning kui palju sa saad seda sügavat und. Praegu olen seda kasutanud 3 ööd ning esialgu on minu sügava une protsendid kõikunud 26%-33% öö jooksul. Arvestades, et see vahemik võib olla 30%-70%, siis mulle tundub, et mul väga palju seda kasulikku und ei ole. Samuti on praegu näiteks näha, et ilmselgelt pole ma kõige paremas vormis, sest minu pulsi tase (ka siis kui ma magan) on üle 60, mis ei soodusta väga taastumist ning põhiliselt on mu keha peaaegu koguaeg “madala stressi” tasemel. Jeerum! No ma tean ka seda, et mida treenitum ja paremas vormis on inimene, seda madalam on ta pulss niiöelda “puhkeasendis”, kuid sinna on mul vist pikk tee.

Ma usun, et kui ma olen seda näiteks kuu aega kasutanud, siis teen ka põhjalikuma ülevaate, et kuidas ja mis.

20151228_105640.jpg

Sirle Retseptiraamat

Teine ääretult armas kingitus tuli mu emalt. Tegemist on eritellimusel tehtud isikliku retseptimärkmikuga, kuhu saab enda lemmikud ja enda loodud retseptid kirja panna. Nii tore!

20151228_105718.jpg

Kolmas südantsoojendav kink tuli vist mu vennalt ja Marleenilt, kes tegelikult tegid kingi pigem Printsile.

20151228_105804.jpg

Printsi esimesed dressid

Et igal mehel on vähemalt paar korralikke dressipükse, siis Printsil on kohe üks paar varnast võtta. Materjal on nii pehme ja mõnus ning kui mulle vähegi mahuks, paneks ise jalga 😀

Peale suurt söömist, kinkide jagamist ning kohustuslikke jõulufilme nagu “Üksinda kodus” saidki jõulud läbi ning võib jääda jaanipäeva ootama. Nagunii ilmas erilist vahet ei tule!

Eesti jaanipäev

20+1 kuni 21+0 ja II Ämmaka visiit

Viimasel ajal lähevad need nädalad eriti kiiresti mööda, mis kohati on veidi hirmutav, kuid palgapäeva on alati tore kohata, mis sellest, et rõõmu tollest päevast on vaid veidikeseks või kuni kõik arved ja kohustused makstud saavad 😀

Muidu kulgeb meie elu suhteliselt ühesuguselt, kuid selle nädalaga kaasnesid ka jõulud ja palju söömist, mida ma olen kindel, et ma järgmised mõned nädalad kahetsen. Samuti käisin Ämmaka vastuvõtul, kus käisime üle kõik analüüside tulemused ja ultraheli tulemused ja Prints sai üle mõõdetud ja kuulatud, aga kõigest järgemööda.

Algselt seda aega kinni pannes mõtlesin, et mis see kell 8 hommikul siis ikka ära ei ole, nagunii lähen 9ks tööle ja ongi hea mugav asjad järjest ära ajada. Hommikul kodust väljudes tundus nagu oleks tegelikult kell näiteks 12 öösel, sest väljas oli nii kott pime, et mitte miski ei andnud aimu, et võiks normaalsete inimeste hommik olla. Ma ausalt enam ei mäleta, kuidas me kunagi kella 8ks hommikul kooli läksime ja seda praktiliselt iga päev. Õudne!

Glükoositesti tulemused olid kõik korras, kuid halb uudis on see, et ma pean seda 28. nädalal uuesti tegema. See polnud tõesti nii hull kui ma arvasin, kuid ma ei igatse seda ühte kohta torkimist ja 2 tundi passimist. Samas annab see võimaluse oma beebiraamatuga ehk ühele poole saada 😀 Samuti olid korras nii kilpnäärme näitajad kui ka pissiproov, kuid järgmiseks korraks peab viimast uuesti andma. Ma ise mõtlesin seda, et peaks koju vist väikse varuga neid pissitopse ostma, sest ma iga kord ei viitsi ainult selleks apteeki küll minna. Ära kuluvad need nii kui nii.

Emakapõhja kõrgust on 22cm ja Printsi süda lõi seekord 145 korda minutis, mida on rohkem kui eelmine kord, kuid
ma kahtlustan seda, et ta eelmine kord lihtsalt magas. Väike Prints on ta juba praegu, sest ega talle see torkimine üldse ei meeldi ning päris mitu korda ujus sellel masinal eest ära – olid südamelöögid, üks hetk ei olnud südamelööke. Naljakas tegelane.

Tänapäeval on kõik rasedad leidnud endale väljundi, kus nad saavad kõiki rasedusega seotud asju arutada ning selleks on Facebookis loodud erinevad beebigrupid. Eks seal arutletakse kõikide asjade üle, kuid viimane teema, mis mind ennast häirima jäi oli nimelt see, palju keegi kaalu juurde on võtnud selle esimese poole ajaga. Kohati võttis mind ikka muretsema küll, sest mul on praeguseks kokku tulnud 7kg, samas kui mõni hoopistükis on kaotanud 5kg. Olgu, see kaotamine mind väga ei morjenda, sest see polegi praegu eesmärk, kuid üldiselt võtavad teised naised keskmiselt 2kg. Küsisin siis oma Ämmaka käest ka, et kuidas sellega seis on ja kas ma peaks söömise lõpetama. Tema aga hoopis lohutas mind ja ütles, et kuna mu kaaluiive külastuste vahel ei ole midagi jubedat, esimest korda oli 3kg, teine kord nüüd 1.1kg (vist), siis see ongi normaalne. Kuna ju kõht kasvab, rinnad kasvavad, kõik vedelikud ja asjad, siis peabki see kaal ju kuskile minema. See aitas mind päris palju ning nüüd on jälle rahulikum süüa 😀 Kuigi ma luban, et nüüd kui need pühad läbi saavad ma näen söögi tegemisega rohkem vaeva.

Rääkisime ka mu “tutivalust” ja mida sellega teha saaks. Ämmakas soovitas hakata bandaaže vaatama, kuid ütles ka, et üks hea asi, mida paljud rasedad pooldavad on hoopis kinesioteip. Ma arvan, et osad inimesed on seda näinud näiteks sportlaste peal, kus teatud lihased või kohad on sinise teibiga üle kaetud. Kinesioteibi eelis on see, et kuna ta on üsna peenike, võrreldes näiteks bandaaži endaga, siis on ta mugav, ent siiski toetab, kuna ta on täpselt vajalikku kohta tõmmatud, samuti ei tule seda näiteks istumiseks maha võtta. Miinuseks on muidugi see, et ta tuleb mõne ajaga maha ja pikalt ei püsi. Ämmakas pakkus välja, et me võime seda järgmine kord proovida, sest ka ta ise on selle koolituse läbi teinud.

Teine delikaatne teema, mille kohta ma lihtsalt pidin küsima on raseduseaegne kõhukinnisus. Jah, see on jälle üks nendest teemadest, millest keegi väga kõva häälega ei räägi, kuid mida suuremaks kõht kasvab ja mida rohkem Prints seal kõhus rullima hakkab, seda ebamugavamaks täis sooled on. Tundub rõve, aga selline on paraku elu. Igatahes, ämmakas soovitas juua palju vett – vähemalt 2 liitrit päevas, mis nendele, kes siin toitumiskavasid (näiteks nagu ma ise) jälginud on peaks olema nii või teisiti tavaline taks, aga ütles ka kui päris hulluks läheb võib võtta näiteks Duphalac’i, kuid hoiatas ka, et see võib natuke aega võtta enne kui mõjuma hakkab ning ei tohiks vastupidist effekti ka päris luua. Kolmas soovitus oli kasutada Eva/Q küünlaid, mis tuleb sinna sammusesse lükata ning kus see küünal siis mikromulle hakkab eraldama, mis omakorda masseerivad soolte seinu ja lihtsustavad kogu “tühjendusprotsessi”. Kõhukinnisus on ääretult tavaline kaasus ning kahjuks või õnneks (pigem ikka kahjuks ma pakun, kellele ikka meeldib käia ringi tundega nagu oleks kivid kõhus) läheb raseduse lõpupoole järjest hullemaks, sest sooltele jääb aina vähem ruumi tegutsemiseks.

Järgmine visiit jääb nüüd uude aastasse ning õnneks vahepeal mingit torkimist ei ole, mul on vaja vaid mingi hetk enne ämmaka visiiti pissiproov ära viia ja siis ma olen jälle omadega mäel. Veidi kurb, et nüüd ei näe Printsi enne kui ta üks kord välja soostub tulla, kui just vahepeal veel ühte tasulist ultraheli teha ei lase. Eks me näe…

20151226_102822.jpg

Enesetunne ja sümptomid: Hea uudis on see, et uusi sümptomeid ei ole ning vanadega õpin igapäevaselt elama. Kokkuvõttes on elu päris hea ja mõnus ning ei ole veel liiga raske, kuigi kohati võtab juba ägisema küll. See tekitab mõneti isegi hirmu, et mida ma siis päris lõpus tegema hakkan, kui poole peal juba raske on.

Isutab: Juustu võiks süüa lõpmatuseni!

Ei isuta: Null asja. Söömine on tore ja mõnus!

Kaalutõus: Eee.. Ma sellest see nädal ei räägiks, kuna ma südamest loodan, et see kaalu number on ajutine ning tingitud tugevast jõulusöögist!

Maim: Selle nädalaga peaks Maim 26.7cm pikk ning lõpuks ometi mõõdetakse teda kui päris inimest, ehk siis pealaest jalatallani ning raskust peaks tal olema tervelt 297.7 grammi. Nagu eelmine nädal ultrahelis kinnitati oleme me kaaluga veidi ees, kuid kõik on normis ja muretsema ei pea.

Maimu seedesüsteem on piisavalt arenenud, et hakata looteveest omandama vett ja suhkruid, kuid enamus toiteainetest tuleb ikkagi platsentast. Samuti on beebi luuüdi piisavalt arenenud, et vererakkude tootmises kaasa lüüa. Praeguse hetkeni on selle töö eest vastutanud beebi maks ja põrn, kuid maks toodab uusi vererakke kuni veel mõni nädal enne sündi, põrn lõpetab oma panustamise kuskil 30ndal nädalal.

Sel nädalal arenevad välja ka nähtavad kulmud, ripsmed ja juuksed, nii et võib vast kõrvetisi oodata.

Tähtis moment: Maim või Maimu?

Alates raseduse algusest käib peas ringi küsimus, et kumma me siis saame, kas poisi või tüdruku? Muidugi meie puhul oli suur õhin peidetud ettevaatlikuse ja pigem ühe suure soovi taha, et kõik oleks korras ja Maimuke oleks terve.

Etteruttavalt olgu öeldud, et meiega saime oma “värviuudised” looteanatoomia uuringult teada, kuid selleks, et mitte teie lugemist juba ette ära rikkuda, siis alustan algusest, ehk nendest ennustustest, mida vanarahvas ja internetirahvas jaganud on.

Vanarahvatarkused

Tulemas on Maimu, kui

• tujud muutuvad kiiresti: Pigem ei, kuigi olen kohanud hetkelist sõnuseletamatut hüsteeriat.
• tunned end kerge ja graatsilisena: Kindlasti mitte.
• raseduse algul vaevasid sind iiveldushood: Kindlasti JAH! Kogesin ju seda lõppematut iiveldust peaaegu 24/7 enne kui õhtul magama otsustasin minna.
• lisakilod kogunevad puusadele ja tagumikule: Raske öelda. Minu meelest on need kilod sujuvalt hajunud, kuid jope järgi vast on ka puusadele üksjagu läinud.
• rinnad on märgatavalt suurenenud: JAH!
• vasak rind on paremast suurem : Ei ütleks, et mul siin mingit ebavõrdsust on.
• kõht on kõrgel: Pigem madalal?
• magad paremal küljel ja padi on magades lõuna suunas: Mul ei ole eriti halli aimu, kuhu suunas mul padi on, aga vist on kagu suunas, ehk ida ja lõuna vahel. Magama jään pigem vasakul küljel, kuid öö jooksul kindlasti muutub, sest koguaeg on ebamugav!
• sul on isu apelsinimahla järele: Pigem mitte.
• sa nägid enne rasedust parem välja: Ei tea, kas just parem, kuid eluvaim on tagasi sisse tulnud ning enda meelest on praegu vaatepilt päris hea. Ehk siis ei?
• juustesse ilmuvad punakad triibud: Spetsiaalselt mitte. Loomulik juuksevärv on juba punane. Ehk siis ei.
• sul on tohutu magusaisu: Ei.
• sööd ohtralt puuvilju: Mis on see ohtra piir? Praegu on jõuluaeg, ehk siis on igal pool mandariine. Need lähevad küll päris uhkel kogusel.
• niidi otsa riputatud abielusõrmus liigub kõhu kohal küljelt küljele: Seda nalja pole ma teinud, ehk siis ma ei tea 😀
• kui liidad oma vanuse eostamise hetkel ning eostamise kuu numbri, saad vastuseks paaritu arvu: Ei.
• toolile istud lohakalt ja mürtsuga: Pigem ei, aga raske on seal graatsiliselt venitada.
• beebi süda lööb kiiremini kui 140 lööki minutis: Viimasel kontrollil 145. Jah.

Skoor: 4-0

Tulemas on Maim, kui:

• raseduse algul ei ajanud kõikvõimalikud asjad sind iiveldama: Iiveldamine oli üleüldine füüsiline seisund, ehk siis erinevad asjad ei mänginud absoluutselt rolli. Ei.
• beebi süda lööb aeglasemalt kui 140 lööki minutis: Eelmine ämmaka visiit mitte, üleeelmine küll (135).
• lisakilod kogunevad kõhule: Nagu üleval pool sai mainitud, siis mulle tundub, et kilod on kogunenud igale poole. Eks mul väike kõht oli juba enne, kuid siis polnud enam ruumi seda sisse tõmmata.
• sinu kõht on korvpalli kujuline: Ei.
• rinnanibud muutuvad tumedamaks: Jah.
• kõht on madalal: Ma ei tea millega võrreldes, kuid minu meelest kõrgel ta küll pole. Nii et jah.
• isu on soolase, hapu, liha ja juustu järele: Pigem soolne kui magus, aga lõpuks peavad nad tasakaalus olema. Juustudele kindel JAH!
• jalakarvad kasvavad raseduse ajal kiiremini: Ei.
• su käed kuivavad: Ei, mitte rohkem kui muidu talvel.
• magad vasakil küljel ja padi on magades põhja suunas: Pool ja pool. Magama jään vasakul küljel, kuid padi on lõunas. Mis see teeb siis? 😀
• abikaasa võtab koos sinuga kaalus juurde: Ei, pigem mitte.
• oled raseduse ajal ilusam kui kunagi varem: Ma olen koguaeg väga ilus, kuid kui see kehakaalu tõus kõrvale jätta, siis vast küll.
• uriin on värvilt helekollane: Jah? Hommikuti on vist kõigil vähe tumedam, või ei?
• niidi otsa riputatud abielusõrmus hakkab kõhu kohal ringe tegema: Olen nii laisk, et ei viitsi sõrmust niidi otsa riputada, ehk siis ma ei tea.
• sind piinavad peavalud: Ei.
• kui liidad vanuse eostamise hetkel ja eostamise kuu numbri, saad vastuseks paarisarvu: Jah.
• toolile istud ettevaatlikult, et mitte poisi munandeid vigastada: Pigem tasapisi selleks, et mitte oma tutivalu süvendada. Üleüldiselt vist siis “Jah”.

Skoor: 4-7

Osad vastused on sellised pooleks või ei tea, ehk siis tulemus ei ole päris täpne. See kõhu asetuse järgi ennustamine on minu meelest täielik lollus, sest kas kõhu kuju ei sõltu mitte pigem sellest, kuhu platsenta kinnitunud on? See peaks ju määrama kuhu “suunas” beebi kasvab või ei?

Lisaks nendele vanarahvatarkustele on olemas ka Hiina ja Jaapani ennustustabelid, mis võtavad arvesse asjade numbrilist poolt. Alustame siis Jaapani tarkustest.

Jaapani ennustustabel

Kõigepealt tuleb esimesest tabelist leida enda perenumber. Selle leidmiseks tuleb vedada omavahel kokku naise ja mehe sünnikuud ning nende ristumiskohas ongi perenumber. Kuna Ste sünnipäev on veebruaris ja mul on märtsis, siis meie perenumbriks tuleb 11.

JaapanI

Seejärel tuleb appi võtta teine tabel ning jälgida selle ülemises reas perenumbrit ning selle numbri alt leida üles eostamiskuu. Seejärel on tabeli keskelt näha, kumb suurema tõenäosusega sünnib.

Jaapan2

Tähtaja järgi on eostamise ajaks 31.juuli (vot kui täpsed), ehk siis selle järgi peaks sündima suurema tõenäosusega tüdruk. Samas on august koh seal samas, mis näitab suurema ülekaaluga poisi tulekut. Võta sa nüüd kinni 😀

Skoor: 5-7 poisi kasuks

Hiina ennustustabel I

Üldiselt töötavad kõik Hiina tabelid ühe loogika alusel: vertikaalsest tulbast tuleb valida oma vanus ja ülemisest horisontaalsest reast lapse eostamise ajavahemik. Roosa tähendab tüdrukut, sinine poissi, et ei oleks mingit segadust.

Hiina3

Hetkel olen veel 25, seega tulemused samad, mis Jaapani tabeli järgi: juuli tähendab tüdrukut, august poissi. Tähtaja järgi läheb punkt jälle tüdruku kasuks.

Skoor: 6-7

Hiina ennustustabel II

Selle tabeliga samamoodi ajad kokku oma vanuse ja leiad ülevalt reast eostamise ajavahemiku, et nende ristumiskohast beebi “värv” leida.

Hiina2

Jällegi näitab minu vahemik tüdrukut, kuid seekord on poisi vahemik hoopis kaugemal. Punkt tüdrukule.

Skoor: 7-7

Hiina ennustustabel III

See nüüd on viimane tabel, kuid loogika jääb samaks. Tundub, et isegi kõik need Hiina tabelid on samad ning tegelikkuses võib vist teha ainult ühe tabeli järgi, sest mul on küll kõik 3 praegu samade tulemustega. Juuli tüdruk, august poiss. Tähtaja järgi jääb tüdruk!

HiinaI

Skoor: 8-7 tüdruku kasuks

Verevahetusteooria

Teistest blogidest olen näpanud ka selle viimase ennustusvahendi. Verevahetusteooria väida seda, et naistel vahetub veri iga kolme aasta järel, meestel iga nelja aasta tagant. Sündima peaks laps sellest soost kumma vanema veri lapse eostamise ajal domineerib. Domineerib noorem veri ehk siis kui eostamise hetkel on noorem ema veri, siis tuleb tüdruk, kuid kui isa veri, siis poiss. Domineerimise kohta on muidugi erinevaid arusaamasid ning arvamusi on mõlemas suunas, et siis kas domineerivam on see kellel komajääk suurem või komajääk väiksem. Brit ja Sally on otsustanud minna seda teed, et arvestavad domineerivaks selle vere, mille jääk on suurem, ehk siis lapse sünnib sellest soost, kumma vanema nö “jääk” on eostamise hetkel suurem.

Meie arvutuskäik näeks siis välja järgmine: 25:3=8.3/25:4=6.25. Minu “jääk” on suurem, ehk siis veel üks punkt tüdruku suunas.

Lõplik skoor: 9-7

Enda sisetunne oli kahtlev ning nüüd tagasi mõeldes, mul vist ei olnudki otseselt sisetunnet kummaski suunas. Meie pere “lastetraditsioonide” koha pealt on kõik “üllatuslapsed” olnud tüdrukud, kuid samas ei saaks meie beebi kohta öelda üllatus, sest me oleme ikka pikalt niiöelda vaeva näinud. Üllatuslik oli ta pigem võib olla sellepärast, et me ei olnud enam nii asjale keskendunud, planeerisime oma Kreeta reisi ja mõtlesime hoopis teistele asjadele kui üksäkki ta tuligi 😀 Ehk siis pigem läheks ikka planeeritud beebi alla?

Tasapisi hakkasime nimesid arutama ja siis tundus, et tüdrukute nimed läksid palju, palju libedamalt kui poiste omad. Mistõttu teades oma õnne tähendas kindlasti vastupidist ning mõtlesin omaette irooniliselt, et siis tuleb kindlastiiiiii poiss.

Mis ma siin nüüd enam teid piinan, mina juba ju tean 😀

received_101531549698714362.jpg.jpeg

Sellise teavituspusle tõid päkapikud jõuluks mu vanaemale 🙂

 

19+1 kuni 20+0 ehk Halleluuja, ma olen ikka veel elus ja LA UH!

Inimesed ütlevad: “Rasedus on nii ilus aeg.” Mina ütleks järgmist: “Rasedus valmistab meil eelseisvaks eluks ette. Raske treeningus, kerge lahingus, eks?” Ma olen nüüd on paisumisega poolel teel ning pean tõdema, et siiani see esimene pool on küll nagu üks karm treening olnud. Erinevad raseduse sümptomid, mis ei piirdunud ainult sellega, et koguaeg oli halb olla, vaid hakkasid reaalselt mõjutama minu igapäevast funktsioneerimist, andsid ikka päris hea nägemuse, mis veel kõik ees on. Ma olen lugenud nii mitmest blogist ja foorumist, kuidas pärast sünnitamist on asjad veel hullemad. Oh dear!

Sel nädalal oli meil ka kavas üks väga oluline kohtumine, nimelt looteanatoomia ultraheli, kus vaadatakse ja kontrollitakse lapse senist arengut, loetakse kokku sõrmed, varbad ja olulised luud, kontrollitakse ajusagaraid ja südameehitust, näo ehitust – põhimõtteliselt vaadatakse beebi pealaest jalatallani üle või vastupidi, vastavalt sellele, kuidas kõhuelanik end näitama soostub. Arstiks oli meil Silja Ostrat (ITK), kes oli selline nooremapoolne, ent asjalik ning minu südamerahuks ei istunud ja mõõtnud seal vaikuses, vaid seletas juurde, mida ta täpselt praegu vaatab. Meie beebil olid kõik näitajad korras, kõik varbad-sõrmed-luud olemas ja üleüldse nii nagu olema peab. Kasvult oli täpselt see, mille järgi tähtaeg paika pandi, ehk siis ma olen “tegemise aja” endal ka õigesti maha märkinud. Beebi kaal oli veidi väiksem – 302g, mis vastas 19+6 asemel 19+4’le, kuid see on nii väike vahe, et muretsemiseks pole põhjust. Vähemalt on hea uudis see, et ma pole suutnud teda veel vaalaks süüa 😀

Muidu tegi Maimuke ilusti koostööd, kuid südamekambritest tahtis arst paremat pilti saada, mis võttis vist terve igaviku. Samas saime me ikka poole tunniga hakkama, nii et järelikult midagi väga hullu ei olnud. Tundus, et muidu elas ta mu kõhus ääretult mugavat elu ning praeguse hetke seisuga oli pea all pool. Arst ütles muidugi seda, et see asend võib tal veel mitu korda muutuda. Platsenta on mul jätkuvalt eesseinas, õnneks ei ole ei madalat kinnitust ega eesasetust, mis võiks pärast sünnituse lähenedes ohtlikuks saada.

20151220_113445.jpg

Millegi pärast on mul õhtuti kõht suurem kui hommikuti, aga ka praegu juba on hästi näha!

Aga jõuame siis selle nädala kokkuvõtte juurde…

Enesetunne ja sümptomid: Sellel lainel, julgen ma vähemalt praegu öelda, on kõik äärmiselt hästi. Toit püsib sees, välja arvatud juhul kui ma lähen liiga ahneks ja söön üle; magada saab päris jõudsalt, kuid siiski ma leian, et mu uni on kergem kui ta varasemalt olnud on; süüa saan praktiliselt kõiki asju ning ei ole tekkinud tugevat vastumeelsust või eelistust, samuti ei ole megaisusid või tahtmist keset ööd külmkappi tühjaks süüa. Ainuke asi, mida ma pean jälgima on see pagana valu. Tegelikult olen ma teinud loogilise järelduse – kui ma kõnnin intensiivselt ja pikalt on kindlasti valusam, kui siis kui ma vähem kõnnin või praktiliselt loivan. Kuna ma rongi peale tavaliselt pean ikka normaalse sammuga minema, siis sellepärast vast ongi nendel päevadel vähe hullem. Kuna Maimuke veedab aega mu kõhu allosas, siis sellest võibki see surve tulla. Ostrat ütles selle kohta, et väga selle pinge vastu midagi teha ei olegi ning kõik ongi ääretult normaalne, kuid kui ma soovin võin proovida erinevaid bandaaže, mis aitavad emakat toetada ja ei lase tollel väljapoole väga vajuda. Muidugi ta ütles, et kindlasti peaks enne neid proovima, kuna nad on erinevad ning on oluline, et kuskilt pitsitama või häirima ei hakkaks.

Üks asi, millest ma väga kirjutanud ei ole, sest noh, eks ta ole mõne jaoks ilmselt veidi rõve või tabu või ei saa aru, miks seda jagama peaks, aga kuna ma ikkagi jagan oma kogemust inimestega, kes kunagi võib olla kaaluvad ka laste saamist, siis on hea teada selliseid asju, et mitte siis arvata, et nad kuidagi pidi imelikud on. Igatahes… Rasedusega kaasneb suurenenud valge voolus. Paljudel ilmselt ei ole seda väga varemgi olnud või siis eelneb see ajale mil päevad peaksid hakkama. Noh, raseduse ajal on seda kogu aeg ning mida kaugemale rasedus läheb, seda rohkem seda tuleb. Mõnus, eks? Seetõttu on mõistlik kasutada a) alukaid, mis sulle väga ei meeldi ning mille sa võid pärast selle perioodi lõppu ära visata või b) pesukaitsmeid mis sinu natuke rohkem lemmikumaid alukaid kaitseksid. Mina soovitaks minna seda teist teed ning investeerida pesukaitsmetesse, esiteks vooluse pärast ning teiseks sellepärast, et mõnikord aevastamise käigus võib “üllatusi” ette tulla. Mõtlesite, et see on ainult filmides, kui aevastades paar tilka püksi tuleb? Guess again! Samuti võivad kaitsmed aidata selle vastu, kui Maimuke ootamatult jalga põide lööb. Pealegi… Palju teil noortel inimestel ikka koledaid aluspükse sahtlis vedeleb 😀 ?

Nüüd ma julgen juba öelda, et rasedus tundub tõesti veidi ilusa võitu ja helge kui suuremad hädad on möödas.

Isutab: Hea söök üleüldiselt. Suudan enamasti Orgu kava järgi süüa ning võib olla on just see põhjuseks, miks mul mingeid suuri “tunge” ei ole – saan kõik vajalikud ained kätte ning elu on kui lill.

Ei isuta: Mitte midagi ebanormaaselt jätkuvalt. Söön liha ja juurikaid ja ka magusat. Reedel oli tööl näiteks üks korralik jõululõuna ning absoluutselt kõik käras. Isegi aroom ei olnud enam vastumeelne.

Kaalutõus: Sellega on selline naljakas asi, et kui ma kaalun ennast neljapäeval, siis kui täpselt uus nädal täis saab, näitab kaal rohkem kui näiteks järgmisel hommikul. Kuna üleüldiselt soovitatakse kaaluda ennast reedeti, kui nädala pinged saavad mööda, siis tulevikus ma hakkangi seda tegema, et oleks võimalikult täpsed andmed. Selle idee põhjal võtsin ma selle nädalaga juurde 200g! Ma südamest loodan, et selline väike kaalutõus ei ole vaid ajutine ning ma suudan 100kg eemale hoida.

Maimuke: Maimuke peaks selle nädalaga olema kuni 15.9cm pikk, 255g raske ning seekordseks puuvilja kangelaseks on banaan. Meie ultraheli andis natuke rohkem kaalu, kuid ma pole kindel kui pikk meie Maimuke hetkel on – tulemuste lehel on nii palju erinevaid numbreid, et ma ei saa mitte midagi aru.

Lootevõide kaitsva kihi all hakkab nahk paksenema ning arenevad välja 2 kihti – epidermis ja dermis, ehk siis välimine kiht ja sügavam kiht. Samuti hakkavad kasvama Maimukese juuksed ja küüned, ehk siis võib kõrvetisteks valmis olla.

Maimukese liigutused muutuvad tugevamateks, kuna ta luud tugevnevad, seetõttu võib tunda võbelemist või kiireid muutusi (näiteks teravam hoop külje suunas) ning üleüldiselt peaks saama aru, kas Maimuke magab või on ärkvel. Arst ütles, et kuna mul on platsenta eesseinas, siis võib tugevamate liigutustega aega minna (kuna ta pekstavast sisikonnast veidi kaugemal), kuid ma olen enam kui kindel, et ma nägin ükspäev, kuidas Maimuke kolis ühelt kõhu poolelt teisele ning terve mu kõht liikus väljaspoolt.

Lõppu üks väike video, mida nõrganärvilistele pigem ei soovitaks 😀