Teine Ämmaka Visiit

Esmaspäeval käisin ämmaemandal teist korda üle. Sain oma muredest kaevata, kuid kahjuks ei olnud ämmakal ka mingeid võlu soovitusi anda, kuid teisalt jälle kinnitas, et kõik on normaalne ja muretsemiseks pole põhjust. Siiski unetuse jaoks soovitas mul võtta oma magneesiumitablette õhtul enne magama minekut. Võite kolm korda arvata, kas mul on olnud meelest seda õhtuti teha või mitte. Ühe korra võtsin, teised korrad olen unustanud, aga õnneks on see olukord taltunud ja unega päris sõjajalal ei ole.
Samuti käis ämmakas üle vereproovide ja skriiningu tulemused, mis olid kõik ilusad, kuid ettevaatuse mõttes pean uuesti tegema vereproovi, et kilpnääret kontrollida ning samuti glükoositaluvustesti, kuna mu emal on I tüübi diabeet. Vereproovide vastu ei ole mul kõige vähematki, aga see glükoositest ei “isuta” mind absoluutselt. Käisin eile seda lahust ostmas ja no tohhoo tillae… See läga maksab €8+. Muidugi võib olla oma osa ka sellel, et ma käisin Ülikooli Apteegis, mis tundub olema kõige kallim apteek üldse, kuid ma tundsin ennast küll röövituna. Esiteks pean ma mingit jubedust jooma ja teiseks ma maksan ennast hingetuks.
Lisaks arutlemisele võeti mind ka voodile pikali, et mõõta emaka kõrgust ja kuulata Maimukese südamelööke. Seekord oli ämmakal ka Sabarakk – ilmselt mõni õppur, kes siis selle mõõtmisega tegeles. Seda oli veidi naljakas jälgida, sest ta toimetas seal sellise tõsise näoga, eriti kui ta südamelööke otsis. Ei tea, kas see on neil töökirjelduses sees, et nad ei tohi oma tegelikke emotsioone välja näidata või mis, aga Sabarakk sai korraks südamelöögid kätte, aga siis need kadusid ära. Eks ta seal veidi aega juras.. Ma korraks unistasin sellest, kuidas ma võiksin reageerida nagu meie kliendid – “Ma tahan su ülemusega rääkida!” või “Sa ei ole kompetentne! Ma tahan kellegi teisega rääkida!”, kuid hea inimesena ma lihtsalt ootasin.
Eks korraks võttis veidi muretsema ka, et mis värk on, aga siis tuli ämmakas ise, pressis selle aparaadi natuke rohkem naha vastu ja naha lohku ning seal need olid – tugevad ja  regulaarsed südamelöögid. Arvatavasti ronis kratt kõhu sügavustesse magama ja ei tahtnud, et teda torgitakse. Ainult “Do not disturb!” märk oli puudu 😀
Järgmine ämmaemanda külastus on meil 23. detsember, enne seda on 16. detsember looteanatoomia ultraheli, ehk siis see on see aeg, mil loetakse üle kõik kopsud ja südamed ja neerud ja ma ei tea mida kõike seal loendada saab. Kui hästi läheb ja kratt jälle peitu ei roni, siis ehk saab teada ka, kas tulevad roosad uudised või sinised uudised 🙂
Vahepeal siis ootab see glükoositaluvustest, vereproov ja pissiproov. Fun times ahead! 
Advertisements

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Change )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Change )

Connecting to %s