15+1 kuni 16+0 ehk magamine on nõrkadele

Ma saan täitsa aru, et mu blogi muutub üha rohkem ja rohkem rasedusemeelseks, aga ma lihtsalt ei ole jaksanud vahepeal millestki muust veel juurde kirjutada. See nädal pole ma üldse mitte midagi jaksanud teha, korter on jälle nagu seapesa ja Luna lasi jälle kott-tooli täis, sest KEEGI on unustanud kasside liivakasti puhastada. Mis ma siin ikka pikalt sonin…Hakkame siis peale!

wpid-20151120_095731.jpg

Ma küll täiega planeerisin seda, et ma teen iga nädal samades riietes pilti, aga ma ei suutnud seda halli toppi kuskilt leida, seetõttu pidin teisega leppima. Ma ise ei saa väga aru, aga kui ma kaks pilti kõrvuti panen, siis vist on kõht suurm küll. Kui seda kombata, siis on kõht veidi “tummisemaks” muutunud, ehk siis ei ole enam tegemist vaid mu pekivoldiga 😀 Good times!

Enesetunne ja sümptomid: Õhtune iiveldus on nüüd möödunud ja selle üle olen ma päris õnnelik. Samas, meie beebigrupi juttu lugedes leidsin ma sarnasusi ühe teise rasedusaegse hädaga. Nimelt õhtuti pärast sööki kui ma lihtsalt rahulikult olen, ajab mingi aja hullult krooksuma. Kahjuks pole need ainult “puhtad” krooksatused, vaid ma tunnen (nii füüsiliselt kui ka noh maitse järgi), kuidas söök seal söögitorus veel aega parajaks teeb ning mitte ei taha maos edasi istuda ja oma aega oodata. Tuleb välja, et see pole ainult rasedate fantaasia, vaid selle nimi on raseduseaegne refluks. Osad soovitavad Gefiluse keefiri, teised täispiima, samuti möödub see mõne aja jooksul või siis kui magama jääd (nagu enamus rõvedaid asju).

Eelmise nädala sümptomitest jätkuvad närvivalud tuhara piirkonnas ja eelkõige sain seda ükspäev poes tunda, kui ma sättisin kogu tasakaalu vasakule puusale, et midagi riiulist võtta ja siis kui ma pärast sirgeks hakkasin ajama, ma lihtsalt ei suutnud. Valuuuuuus! Meil käib tööl iga kahe nädala taganst massöör ka, kes teeb meile toolimassaaži, kuid minu suureks kahjuks ta ütles, et raseduse ajal ta ei saa midagi teha, sest see närv saab alguse alaseljast ja seda ta töödelda ei tohi. Jeerum, järgnevad 5 kuud tunduvad järjest lõbusamad.

women-are-all-pregnancy-is-such-a-beautiful-experience-and-im-over-here-like-say-that-shit-again-and-ill-cut-you-f7842

Pole ka kuhugi kadunud see pinge kõndimise ajal. Beebigrupist arvati, et on emakas on toonuses, mis on ääretult normaalne ning selle jaoks võib võtta magneesiumi, mis aitab igasuguste krampide vastu. Teoreetiliselt see ju emaka toonus ongi – kasvamise käigus tõmbab krampi ja võib olla veidi ebameeldiv. Kui alguses mulle tundus, et see aktsioon toimub emakas või kuskil seal kandis, siis kaks päeva tagasi hakkasin ma selles kahtlema. Ma tunnen seda jätkuvalt kõndides, kuid see tundub nagu oleks jalgade liigutamine konkreetselt sellega seotud. Näiteks ka siis kui ma pükse ära võtan ja ühe jala peal tasakaalu hoian on “tutiluu” piirkonnas valus. Ma olen sellest “tutiluu” valust lugenud, aga mulle tundub nagu veidi vara olevat, et miski sinna võiks suruda. Eks ma esmaspäeval ämmaka käest küsin, et mis ja kuidas ja kas ma peangi ennast koguaeg tundma nagu oleks rong minust üle sõitnud 😀

Ja nüüd minu kõige suurem lemmik – magamatus! No tule taevas appi! Asi pole selles, et ma ei jääks magama. Oh ei, sellega pole probleemi. Pigem on suur probleem une säilitamisega. Jälgin seda, et ma liiga enne magama minekut ei sööks ning üleüldiselt olen rahumeelne, kuid see ei aita absoluutselt. Esiteks näen ma mingeid imelikke unenägusid (nagu täiega imelikke) ja siis ärkan iga kergema hääle peale üles – eriti mehe norskamise näiteks, kuid ka kasside elutoas mängimine võib mõjuda. Mis võib.. Hah! Mõjubki. Mul on lihtsalt vaja, et keegi mind põhjalikult nokki lööks, sest mul on vaja magada! Emps ütles, et keegi oli soovitanud enne magama minekut kummeliteed juua. Eks ma siis nüüd nädal aega proovin seda.. Teeme nii, et see aitab, eks.

 

Isutab: Empsi tehtud kana-klimbisupp. Lisaks sellele, et see on hea, tundub see refluksi värk ka veidi tagasihoidlikum olevat, kui ma põhimõtteliselt ainult vedelikku tarbin. Pasteet läheb ka väga hästi peale 😀

Ei isuta: Koogid ja šokolaad. Kes oleks arvanud, et see päev tuleb? Ärge saage valesti aru, kui keegi pakub ja niisama antakse, siis ma ära ei ütle, kuid viimastel kordadel poes käies pole käsi ise võtma tõusnud ning näiteks Fazeri piimašokolaad popkorni tükkidega püsis meil kokku 3 päeva. Kes mind paremini teab, võib kalendrisse risti teha või võtta seda kui maailma 8ndat imet.

Kaalutõus: Thank heavens, see on õnneks praegu sama mis eelmine nädal. Pange tähele, et jalutama pole ma ikka jõudnud ning ausalt nende vaevustega on veidi raske. Võib olla jällegi teeks liigutamine selle paremaks, kuid ma ei taha enne ämmaka visiiti midagi teha, kuniks ma tean, et see ongi normaalne ja nii peabki olema.

Maimuke: Targad allikad väidavad, et Maimuke on nüüd avokaado suurune ning ta kasvab megakiiresti, mis tekitab ka mulle suuremat ja aktiivsemat kaalutõutu (ma südamest loodan, et mitte – ülejääk võiks nüüd tulla mu ülekaalu arvelt). Ta lihased arenevad selle punktini kus ta suudab oma pead sirgjooneliselt üleval hoida ja näolihased suudavad erinevaid ilmeid moodustada.

Arenevad küüned ning ta tühjendab oma põit kuskil iga 40-45 minuti järel, mis tähendab seda, et mina jooksen nagu lollakas vetsu vahet.

Weird fact: Maimukese kõrvad liiguvad ta kaelalt pea külge. Say what?!

Natuke naljakas on see, et ta on avokaado suurune. Ma ei suuda vist terve oma ülejäänud elu jooksul avokaadosid ja avokaadodega seonduvat tõsiselt võtta, sest ühe oma töökaaslase Austraaliasse saatmise peol ma kuulsin ühte lugu ja nägin videot, mida ei saa tagasi võtta ja mitte mäletada.

Palun, teile ka midagi 😀

 

Advertisements

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Change )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Change )

Connecting to %s