Julmad kassidepiinajad ehk kasside tervislikum toitumine

Üks nädalavahetus, kui ma emaga lemmikloomapoes käisin sain sealt suurepärase innustava idee. Kuna ma olen äärmiselt armastav ja hooliv kasside omanik, siis ma ei soovi, et mu kassid ülemäära paksuks läheks ning söögiga liiba vabalt ümber ei käiks. Eriti arvestades, kuidas ma enda kasvamise ja suurenemise vastu väga midagi teha ei saa, siis tuleb ju ometigi kaitsta neid, kes ise sellest aru ei saa, kuidas ülekaalulisus neid negatiivselt mõjutab.

Mõeldud, tehtud. Ostsin Bosse poest kassidele mõeldud toidupalli. Võtsin alustuseks mõned paremad snäkid ka, et Luna ja Lexi asjadele pihta saaks, enne kui ma selle kuivtoitu täis laen. Ma ei tea, kas mul on äärmiselt geniaalsed kassid, kuid umbes paari esimese minutiga pärast ette veeretamist said nad asjale pihta ning mängisid sellega üpris usinalt. Heast-paremast söögist ei ütle nad ju kunagi ära ning eks seetõttu loosi läkski. Samal õhtul tegin juba nii, et lisaks nende maiuste jubinatele, panin palli ka nende kuivtoitu ning rohkem kaussi midagi ei pannud.

wpid-20151113_093624.jpg

Avaust ennast saab teha kas suuremaks või väiksemaks, aga suuremaks kui pool sellest liikuvast osast ei saa. Oleneb mis sorti asju sinna palli sisse vaja panna on, kuid meie Royal Canin’i kuitoit mahub sinna lahedalt ära ning selleks, et korraga liiga palju välja ei kukuks hoian seda avaust üpris väikse peal.

Kassid ise ei ole asjade käiguga absoluutselt rahul. Hommikuti panen neile kaussidesse veidi konservi ning palli täidan kaks korda päevas – arvestades neid soovituslikke Royal Canin’i nõuandeid paki pealt on see just paras kogus, mis täiskasvanud kassidele peaks sobima. Oh seda hala… Hommikuti on ses mõttes lihtsam, et kui ma olen juba konservi pannud, siis söövad seda rahus ning pärast kui tahtmist veel kuivtoitu süüa ja ma olen juba maha istunud oma hommikusööki sööma, siis ründavad palli.

Õhtuti on teine lugu. Kohe kui uksest sisse saan, hakkavad minu pihta (ilmselgeid) sõimusõnu loopima ja kurtma, kuidas keegi neid ei armasta ja ei sööda ja nad ei ole kunagi süüa saanud.

Tegelikult teavad nad suurepäraselt , kust nad süüa saavad ning kohe kui ma neid ignoreerides külmalt end istuma sean lähevad nad palli juurde ja keerutavad seda väga oskuslikult ainult nii, et sealt sööki välja tuleb. Üks kord kui ma olen kätte võtnud ja toad ära koristanud, siis julgen sellest “söötmisest” võib olla isegi video teha ja teiega jagada.

Seetõttu on mul täiesti null muret, et nad ennast surnuks näljutavad ning tegelikult ma loodan, et ajapikku nad harjuvad sellega ära ka. Mõnikord öösiti on muidugi kuulda, kuidas nad kättemaksuks seda palli täpselt vastu meie magamistoa ust lükkavad. Korduvalt.

Palliga olen väga rahul ning tundub olevat teine päris vastupidavast materjalist kuhu ei saa päris lihtsalt hambaid sisse lüüa ja suure näljaga külge läbi närida.

Ma ei jäta lootust, et ükspäev on mu kassid tänu sellele õnnelikumad, kuid tundub, et seda päeva on vaja mõnda aega oodata 😀

Advertisements

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Change )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Change )

Connecting to %s