Vol 3

Mõnikord ei saa arugi kui kiiresti aeg mööda läheb. Mõnikord jälle on mõned sündmused need, mis näitavad kui palju aega tegelikult mööda on läinud. Näiteks kui ma mõtlen keskkooli lõpu peale, siis kalendrisse vaadates tuleb välja, et sellest on juba möödas 6 aastat. Julm!

Eelmise septembriga meenub mulle mingi raseduse saaga algus. Uskumatu mõelda, et esimesest jõnksust on möödas juba aasta ning veidi hirmutav on ju ka.

Kreetal olles hakasin ükspäev tunnetama, kuidas rinnad olid ühtäkki veidi tundlikuks muutunub. Ei hakanud sellest midagi välja lugema, sest kohe-kohe pidid “külalised” ka tulema ning võib olla lihtsalt hormoonid möllavad, kuigi mul tavaliselt sellist asja ei ole. Ära see ei kadunud ja “külalised” ei tulnud – oioi!

Ma ei teadnud, kas kuumast ja päiksest või millegi muu tõttu ei suutnud ma enam väga süüa, kõht kippus õõnsaks minema ja kohati oli selline tunne, et varsti võib ehk lõunasöögiga uuesti kohtuda. Otseselt nagu ei aja öökima ega midagi, kuid justkui mõne järsema liigutuse peale võiks seda näiteks ette tulla.

Reisit tagasi jõudes tegin testi ka oma selle lemmikuks kujunenud pulgaga ja ennäe imet. Näitas kahte triipu. Esimene ei olnud küll megatugevalt, kuid minu graafiku järgselt olin ma tol hetkel umbes 3 nädalat rase. Tegin mõni päev hiljem teise veel ja näitas ilusti sama. Ses mõttes on eelmise aasta katsumustega teistsugune seis – siis võttis aega enne kui test midagi näitas niiet on ehk lootust, et seekord on teisiti. Hirm on siiski naha vahel ja seetõttu ei julge nagu loota ka.

Enesetunne hommikuti ei olegi kõige hullem, mõnikord lööb nagu teravalt kõhtu selline õõnes tunne, justkui oleks keegi pussitanud, kuid pigem tegib see õõnsus päeva peale, mis on veidi halvem. Näljast see kindlasti ei tule, sest ka söömine siinkohal ei aita ja rinnad on jätkuvalt valusad.

Eelmine kuu leidsin munakarbist mitu topelt munakollasega muna, mistõttu tekkisid väiksed parakad 😀 Äkki ongi kaksikud? Jeerum! Selleks ma küll valmis ei oleks.

20150816_122811

Milleks ma üldse valmis oleks? Ega ma vist enne ei oska öelda, kui see käes on, aga hea meel on küll. Vanadest mälestustest ei julge väga nagu rõõmustada, äkki haihtub jälle kõik?

Praegu on ainult 4. nädal, maksimum 5. nädal (arvestades kuidas ma ennast tunnen), kuid ma ei tea mida teha. Kas peaks veel ootama või peaks aja kinni panema? Ebausk kisendab kõrva ja hirmutab, kuid samas peab seda millalgi ju ometigi tegema. Loode peaks muutuma leitavaks 6.-7. nädalal, pluss peaks siis olemas olema ka südamelöögid.

Hoian sõrmi ristis ja vaatan, mis edasi saab.

Advertisements

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Change )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Change )

Connecting to %s