Kreeta (Blue Bay Beach Resort and Spa): Esimene Peatükk

Tundub, et suvi möödus Eestis nagu linnulennul, kuid olgem ausad, et ega seal eriti ju seda päris suveilma nagunii ei olnudki. Viimaks ometi jõudis kätte meie kauaoodatud “suvepuhkus”, mille me siis sel aastal otsustasime hoopistükis septembris välja võtta. Päevad läksid nii kiiresti mööda – 31. august, 1. september, 2. september ja siis oligi juba reisipäev käes. Juhhei!

Meie reisipakett sai broneeritud Go Travelis ning nagu ma vist varemalt kirjutasin, vahetasime me juuli kuus oma reisi algse Türgi Kreeta vastu. Reisikorraldaja oli tore ja abivalmis ning sai asjad rõõmsameelselt ära organiseeritud (või nii vähemalt tundus). Reisidokumendid tulid meili teel 24. augustil ja siis oli ootusärevus to the max.
Mis puudutab seda paketti, mis me võtsime, siis kohati ma tunnen ennast veidi röövituna. Originaalselt sai ostetud 7 ööga pakett, mis tundub igati oma raha väärt, kuid kui hakata natuke mõtlema, siis tegelikkuses katab pakett 5 päeva. Saabusime 3. septembril õhtul kell 22.00, hotelli jõudsime kuskil 23 paiku, ehk siis esimene päev ei olegi tegelikult päev, vaid ainult öö. Viimasel päeval, 10. septembril on hotellist check out kell 12 päeval, millega lõppeb ka igasugune toitlustamine. Hotelli aladel võib aega veeta, kohvrid võib pagasihoidu anda, kuid söögi eest tuleb siis juurde maksta, ehk siis jälle maksad tegelikult ainult hommikusöögi eest. Kindlasti tuleb seda meeles pidada, enne kui paketireisi valida.

Saabumine

Lendasime SmartLynx väikelennufirmaga, mis nagu ma aru sain teebki charter lende ning kogu lennuk oli Tez Toursi ja Nova Toursi kliente täis. Ausalt öeldes, ootasime vähe paremat lennufirmat, kuid tegelikkuses on see SmartLynx lihtsalt Baltimaade versioon RyanAirist ja EasyJetist. Istmevahed on väiksed ning peaaegu 4 tundi ühe koha peal paigal istuda on päris piin. Anti võimalus ka sööki lennukisse ette tellida, kuid eelnevalt hindu vaadates, leidsime, et sel pole mõtet – nagunii on väiksed portsud hirmkalli raha eest ning selle asemel käisime enne Mack BBQs söömas ja võtsime veidi lihtsalt näksimist tee peale.
Ma ei tea, kas eestlased planeerivad oma reisid kõik ise või mis värk on, aga enamik lennukist oli täis venelasi. See tähendas muidugi ka seda, et meie transferi buss oli kõik venelasi täis ja mina olin ainuke eestlane. Selle suurepärase momendi tähistamiseks pidime Stega mõlemad kuulama umbes 25 minutit ladusat venekeelset giidijuttu. Enne kui lennujaamast sõitma hakkasime, siis hüppas meie bussi sisse üks teine giid, kes ütles, et ta on ainuke, kes eesti keelt oskab ning kuna ta ei saa ennast pooleks rebida, siis ta praegu on teises bussis ja eestikeelne infotund toimub järgmisel päeval. Ausõna… Kui see SmartLynx oli suhteliselt piinav, siis seda “tutvustust” kell 22.30 ei sooviks oma vaenlasele kah. Või sooviks? Pean tõdema, et ma proovisin keskenduda ja sellest aru saada, kuid umbes 10 minutit hiljem ei suutnud ma enam sõnadel vahet teha ja kui tegin, siis ei suutnud ma üldse nende tähendust kooliajast meenutada. Õudneeee!

Hotelli vastuvõtt oli küll meeltult tore! Kõigepealt kirjutasime ennast sisse ja saime vastutasuks tervitusjoogi, mis koosnes ma ei tea millest, kuid oli meeletult magus. Kuna me jõudsime kohale pärast õhtusöögi lõppu, siis teatati meile vastuvõtust, et meile on selleks puhuks tubadesse võikud ootama pandud. Winning!

Õhtutuled

Õhtutuled

Maandudes öeldi, et siin on 26 kraadi, mis tol hetkel oli kell 22.10 õhutl ning õhk oli veidi niiske ja lämbe, päeval läheb õhk kuivemaks, kuid meeletult palav on ikka.

Hotell

Hotell väljast poolt vaadates ei olegi nagu väga fäänsi, kuid samas on kõik need kreekapärased hooned suht sarnased: kandilised, lihtsad ja valdavalt krohvitud. Saabumise õhtul jäi registratuurist ja niiöelda aatriumist küll päris vägev mulje – modernne, valgusküllane ja puhas. Äge värk!
Olemas on välibaar, sisebaar, 3 erinevat basseini, tennise väljak, a la carte restoran, tavaline buffee restoran, spa ja jõusaal ja muidugi hotelli enda poeke. Seal poes on need hinnad muidugi üksjagu kõrged, kuid mulle tundub, et enamus imporditud asju on päris kopsaka hinnaga ka mujal kui ainult hotellis. Samuti on olemas ka Wifi, kuid paraku ainult aatriumis, samas ega siin inimesed väga palju oma tubades aega ei veeda nagunii.
Saabudes saime sinised käepaelad, mis tähistavad meie “kõik hinnas” paketti. Meie mõlema jaoks on esmakordne see, et “kõik hinnas” paketil on ajalised piirangud. See, et “kõik hinnas” paketti kuuluvad teatud joogid baarist on tavaline, kuid ajaliselt kehtib pakett hommikul 10st kuni 23ni õhtul (hommiku-, lõuna- ja õhtusöögid on muidugi ka kõik paketis sees ning kellel vahepeal kõht tühjaks läheb, saab baarist võikusid, pitsat, jäätist ja koogikesi). Baarid on lahti kauem, kuid siis tuleb jookide eest juba raha välja käia. Samuti tohib basseine kasutada ajavahemikus 8st hommikul kuni 20ni õhtul.
Teenindus on siin sõbralik ja inimesed on toredad – tervitatakse ja tänatakse ja vabandatakse ja mida kõike veel. Samuti on kõik käigud väga rikkalikud ning ma tahaks kõikidest toitudest midagi proovida. On suhteliselt tõenäoline, et selle puhkuse lõpuks ma olen tuimalt 5kg juurde võtnud.
Meelelahutust ma siin vägapalju näinud ei ole. Ühes basseinis on 2 toru, mis on enamasti laste lõbustamiseks. Õhtuti kella 21st algab ka “mini-disco“, kuid ma pole siiani kedagi tantsimas näinud :D. Hotellist 5 minuti kaugusel on ka mererand, kus on mõned söögikohad ja poekesed ning keda sukeldumine huvitab, siis saab ka seda teha. Kõigepealt harjutatakse seal mererannas ja siis viiakse päris mere peale kalu vaatama. Üleüldiselt on vist tavaks, et rahvas rendib autosid ja siis nad käivad ise omapead ümbrusega tutvumas.

Tuba

Tuba on meil võrdlemisi avar ja mõnus ning ei puudu ka rõdu, kus saab õhtul väljas istuda või hommikutervitust teha.

Vaade rõdult

Vaade rõdult

Millegi pärast on siin kaks voodit: lai voodi ja siis üks niiöelda üksik, kuid nüüdseks on selgunud, et see polegi nii halb mõte. Padjad on iseenesest päris normaalsed, kuid mul teeb üks padi õlgade piirkonna kuidagi kangeks, seetõttu võtsime kõik padjad kasutusele, mis siin toas vähegi saadaval on.

Meie tuba

Meie tuba

Meie tuba oli puhas ja korras ning igapäevaselt käib ka koristaja (välja arvatud vist pühapäeval, või siis ta pole praeguseks hetkeks lihtsalt veel tulla jõudnud). Ka vannituba on päris ilus, kuid keegi on vist meie omas veidi vihaseks saanud ja seina augu lajatanud (mis nüüd on ilusti kinni pahteldatud, aga näha on ikka), kuid muidu kõik toimib. Ma muidugi ei tea, millised kiilakad seda vannitoa fööni kasulikuks peavad, aga minu juuksed kuivavad niisama palju kiiremini ära. See föön oli umbes sama tugev kui Ste tõmbaks kopsud õhku täis ja puhuks mulle pähe – ainukese vahega, et see õhk mis sealt föönist tuleb on kuum. Siiski.. Kui aega varuda, siis ilmselt saab töö edukalt tehtud 😀

Vahelduseks on päris mugav, et ei pea a) koristama b) süüa tegema c)tegelikult mitte midagi tegema ning hea ja stressivaba on olla.

Esimene päev – 04.09

Hommik

Hommik

Meie hommikud algavad üpris varakult, seega on päevad pikad ning praeguseks hetkeks on mul pigem tunne nagu me oleks siin olnud juba 4 päeva ja mitte 2 ja pool.

Hommikusöögilt tulles pisteti meile pihku mingid super spa pakkumised ning mina, kes ma juba sada aastat tahan massaaži minna, olin ääretult sillas.

Hotelli ala

Hotelli ala

Reedet alustasime üpris rahulikult – käisime all rannas ja vaatasime poodides ringi. Leidsin poest kohalikku kosmeetikat ning ostsin endale Aphrodite šampooni ja balsami, mis on megahea lõhnaga ja jätavad juuksed pehmeks. Ilmselt enne ära minekut ostan veel juurde, sest minu meelest Eestis neid ei müüda.

“Poetänav”

Rand on väike, kuid mõnus ja vesi läheb päris kiiresti sügavaks. Ainuke halb asi on see, et merepõhi on väga kivine ning ma suutsin enda suurevarba ja peopesa ära kraapida nii et veri väljas. Hullu pole, kuid ebameeldiv siiski. Enne kui uuesti lähme ostame sealt alt poest endale merepapud, mis peaksid meid selliste haavade eest kaitsma – siiski, kätte neid ilmselt ei pane 😀

Rand

Rand

Käisime läbi ka ühest reisiputkast, mis organiseerib kohalikke ekskursioone ja värke ning uurisime nende pakkumiste kohta. Siin saare peal on päris palju kohti, mida näha, kuid kõik see maksab ning lõppkokkuvõttes tuleb teha mingeid valikuid.

Õhtupooliku veetsime basseinis ja basseini ääres, lihtsalt niisama olles. Tundub, et päike on veidi peale hakanud, ma endast ei saa aru, kuid Stel olid küll õlad pärast meres hulpimist punased.

Teine päev – 05.09

Laupäeval panustasime aktiivsuse peale. Hommikul pärast hommikusööki läksime mägede vahele jalutama. Nagu öeldakse, siis kõik mis läheb alla, peab lõpuks üles tulema… Esimene osa meie jalutuskäigust oli tõesti päris lihtne, sest tee läks allamäge, aga hotelli tagasi saamine oli juba omaette teema.

20150904_122723

Kõigepealt alla…

20150904_113400

..siis üles

20150904_113706

Ja veel rohkem üles. Jah, see seal üleval on meie hotell.

Ma leian küll, et see jalutuskäik oli asja eest (esiteks sellepärast, et ma olen lihtsalt niiiii palju söönud), sest vaated olid suurepärased! Rannaäärsed kaljud ja merepiir on uskumatult ilusad! Mul võttis muidugi päris mitu korda jala värisema, sest kaljud on kõrged ja kukkumine poleks just kõige ilusam.

20150905_095727

Lõvikuninga kalju

20150905_095602 20150905_095410

20150905_095917

Üritan mitte alla kukkuda 😀

Meie hotell kaugemalt (see kõige ülemine kompleks)

Meie hotell kaugemalt (see kõige ülemine kompleks)

Kell 12 oli meil meie spa sessioon. Ste võttis seljamassaaži hammam sauna, tavalise sauna ja mullivanniga ning minul oli kogukeha massaaž koos näo- ja kätehooldusega, millele pandi lisaks hammam saun, tavaline saun ja mullivann. Kumbki maksime €25 nägu, mis oli päääääris hea saavutus. Massaaž oli nii mõnus! Soe ruum, soe õli ja mudimine… Mmmmm! Nii kaua kui Ste massaažis käis, vedelesin ma Hammamis (mis on nagu aurusaun), tavalises saunas ning vahepeal hüppasin veidi jahedamasse “mullibasseini”. Nii mõnus! See spa külastus tõi kohe sellise päris puhkusetunde. I felt so fluffy, I was gonna die!

Pärast lõunat käisime seal reisiputkas Spinalounga saare reisi broneerimas, kuhu me lähme esmaspäeval ning pärast seda otsustasime õhtuks bussiga Heraklionisse minna. Kui kõik teised asjad on enamvähem normaalsed, siis buss on veidi kummaline. Nimelt siin sõidab buss koguaeg sama ringi. Mitte linnapoole ja tagasi nagu me võib olla Eestis harjunud oleme, vaid lihtsalt alustab Heraklionist ja siis käib läbi kõik need kuurordid kuni jõuab ringiga tagasi Heraklionisse. Ehk siis.. Olenevalt asukohast veedad sa bussis 1 tund või 20 minutit. Mõnes mõttes on muidugi hea see, et kuna buss sõidab koguaeg ühte pidi, siis ei saa sa kogemata vales suunas sõita.

20150905_160301

Koules’i loss

Koules'i lossimüür

Koules’i lossimüür

20150905_160508

Kreeta oma Rocca Al Mare

20150905_160839

Heraklion on Kreeta “pealinn”, mille arhitektuuri on suuresti mõjutanud itaallased on veneetsiapäraste ehitistega. Praeguseks on vanaaegsed lossid räsida saanud, kuid linnas olid päris mitmed kohad, kus toimetati arheoloogilisi väljakaevamistega.

Väljakaevamised

Väljakaevamised

Rannajoon

Rannajoon

Peale niisama linnas jalutamise, käisime ka Kreeta loodusloo muuseumis, kus eksponeeriti nii Kreetal elavaid loomi, kui ka dinosaurusi, kui ka valgustrikke, kui elavaid roomajaid ning samuti oli seal terve osakond keskendunud maavärinatele.

T-Rex

T-Rex

Kõige parem elamus oli minu jaoks Maavärina Simulaator, mis oli iseenesest klassiruum liikuva platvormi peal. Stimulatsiooni käigus pandi tööle video, mis tutvustas programmi ning saime kogeda 5 palli tugevust maavärinat alguses olles niiöelda esimesel korrusel, kui siis sama tugevusega värinat olles kolmandal korrusel. Jeerum! Lõpetuseks tundsime ära ka 2 päriselt toimunud maavärinat (kui ma õigesti mäleta, siis Jaapani ja Haiti omad), üks neist kestis terve minuti, teine vähem. Värin kui selline ei tundnud mulle hullem kui mitte väga hullult pukitava hobuse seljas olek, kuid pigem arusaam, et terve maa su jalge all liigub kurat teab mis suunas oli päris jube. Simulatsiooni läbiviiv naine ütles, et Kreekat tabab kuskil üks maavärin aastat – mitte katastroofiline, vaid lihtsalt.. veidi väriseb. Päris tore. Eestis tuleb korra aastas lund, Kreekas väriseb korra aastas maa. Njah, ei teagi nüüd kumba ma eelistaks 😀

Heraklioni turistitänav

Heraklioni turistitänav

Miski park Heraklionis

Miski park Heraklionis ja kohvikud

Linna hotellid

Linna hotellid

Hommikul mul telefoni kaasas ei olnud, kuid siis kui me Heraklionis kõndisime, trippisime maha 5 kilomeetrit, mis on ülimuslik saavutus. Eile oli päeval 35 kraadi ja päike paistis pähe – ma arvan, et real feel võis vabalt olla näiteks 37 kraadi. Siis kui midagi teha ei taha ning tahaks ainult lebada ja olla, on selline soe talutav – samas kui planeerid ringi liikuda ja midagi teha, on kohe higi lahti ja megakuum. Mingitel hetkedel tundub, et mu keha hakkab juba nagu harjuma, aga siis on jälle nii palav, et ma ei suuda 😀

Võib olla lõpuks siis kui me hakkame tagasi tulema on okei.

P.S – Piltide laadimine võtab siin Wifis tuhat aastat aega!

Advertisements

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Change )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Change )

Connecting to %s