Ettevalmistused

Mul olid oma vaba nädalavahetuse suhtes kõrged ootused, aga läks nii nagu ikka. Laupäeval käisin vahelduseks hobuelukite tegemisi vaatamas, sest Jüris oli Jüri Jaanika võistlus ning kui võistlus juba praktiliselt “koju” tuuakse, siis miks mitte minna. Pärast seda kui ma ratsutamise ära lõpetasin on koguaeg juhtunud nii, et ma olen alati nendel laupäevadel tööl kui võistlused on – call it karma, I guess.

Hommikul poole kümnest ärkasin selle peale, et väljas tuli täiega paduvihma. Palju õnne tõesti. Egas midagi, ärkasin ja vedasin ennast enne Prismast läbi, et spetsiaalselt uus vihmavari osta. Viimasega läks nihusti, sest kui ma ükspäev (vist oli see päev reede või hoopis neljapäev?) kodust tööle hakkasin kõndima tabas mind poolel teel üks armas tuulehoog ja mu vihmavari andis alla.

Kellele see tuttav ette tuleb?

Igatahes, kui ma olin endale vihmavarju soetanud ja Jürisse kobinud, siis üsna pea jäi vihm järgi. Ma ei tea, kuidas seda “seadust” kutsutakse kui asjad toimuvad risti vastupidi? Näiteks kui võtad vihmavarju kaasa, siis ei saja ning kui ei võta kaasa, siis saad 90% läbimärjaks (eelduseks on muidugi veidi kahtlane ilmaolu ja ma ei mõtle siinkohal sulaselget suve ilma) või kui otsid teksaseid, siis kunagi ei leia selliseid mis sobiksid, kuid leiad hoopis ilusad kingad, millesuguseid sa juba pikemat aega tahtnud oled ja kui sa otsid kingi siis leiad püksid ja nii edasi ja nii edasi. Võib olla on kellelgi lihtsalt kuskil ääretult ebameeldiv huumorimeel.

Päev ise oli päris pikk ning kodupoole hakkasin liikuma alles kaheksast õhtul. Samas tabas mind kohati nostalgia hoog Horse Showst aastal 2006 või 2007, kui me Rene platsitiimis olime. Kuna Tess ja Kaia olid võistlustel praktiliselt koguaeg abis, siis asjatasin seal ka veidi – põhiliselt siiski kaunistasin platsi ja tõstin mõningaid märja liivaga kaetud latte. Ausalt pole olemas ebameeldivamat asja kui märg liiv ja märg liiv riietes või kehal. Õhtuks läks siiski ilusaks ja isegi päike tuli välja ning plats polnud üks suur veelomp suurte vagudega.

Jaanilaupäevaks lähme Ste ja Kaiaga Tessi juurde Lagedile, teeme piipu ja sööme ohtralt ja oleme niisama mõnusad 😀 Ma üritan meeles pidada seda, et ma ennast lõhki näiteks süüa ei üritaks (alati väga suur challenge!) ja mitte head paremat näost sisse ajada näiteks. Oh, enesekontroll, miks sa mind jätnud oled? Laupäeva hommikul olin ma mega õnnelik, sest lõpuks ometi paistis kaalu järgi 3, kuid siis me sõime õhtul pitsat. Ma usun siiski, et kui ma suudan enamvähem “normi” hoida, siis reedeks on see 3 vähe tugevam, nii et.. Üritan olla, ausõna!

Advertisements

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Change )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Change )

Connecting to %s