Audioraamatud

Terve oma elu olen ma lugu pidanud päris raamatutest. Uue raamatu lõhn on niiiiii hea ning esimest korda lehti keerata on lausa uskumatu. Seetõttu on minust jäänud päris kaugeks igasugused Kindle’id ja mis iganes muud e-raamatu lugerid. Pole ju päris sama!

Kuna elutempo on läinud päris kiireks ning oleks ju tarvis ennast liigutada ja süüa teha ja kodu koristada ja pesu pesta ja mida iganes, siis tegelikkuses pole enam nii palju aega, et lihtsalt diivani peal vedeleda ja raamatut lugeda kuni silmad enam lahti ei seisa. Jah, nagu juba eelmises postituses mainitud, siis ei suuda ma lugemist lõpetada nagu normaalne inimene, vaid pean teada saama, mis juhtub.

Ühel suurepärasel päeval tuli mulle hiilgav idee! Mis siis kui ma saaksin raamatuid kuulata kõigi asjade kõrvalt, mida mul vaja teha on? Mõeldud, tehtud. Esimese asjana tõmbasin endale hallide varjundite audioraamatud, kuid üsna peagi tahtsin ma midagi muud lugeda. Esiteks muidugi sellepärast, et ma olen neid raamatuid juba lugenud, teiseks aga sellepärast, et audioraamat on hoopis emotsionaalsem ning minu jaoks see on sama mis filmi vaadata, ehk siis on suur risk, et ma üks hetk panen töinama. Oleks olnud raske jumala häirimatu näoga näiteks esimese osa lõppu kuulata.

Juba ammu rääkis Tess, et Näljamängude raamatud on head ja mõeldud-tehtud endale arvutisse ma need võlusingi. Vaat kus harjumused viimasel ajal – vaatan filmi enne ja siis loen raamatuid. Kunagi kippus see järjekord ikka teistpidi olema, aga mis seal enam… Vankumatuna püsib aga mu senine elukogemus, et raamatud ON paremad kui filmid – any day, any time.

Mind võttis nii emotsionaalseks see esmane kirjendus, kuidas Näljamängudele registreeriti ja kui laps vanemaks sai, siis ta pidi oma nime mitu korda loosirattasse panema ning muidugi kui ta tahtis, et järgmisel aastal tema pere ja ta ise paremini sööks, siis võis ta veel ekstra oma nime kirja panna. Õudneeee! Kes pole lugenud, kindlasti soovitan – mul võttis päris mitmes kohas lõua võbisema, aga samas võib olla ma olengi selline pehmo, sest romantilistes komöödiates on koguaeg pisar lahti.

Samas audioraamatutega on mul selline värk, et ma pean kogu täiega keskenduma, muidu läheb ühest kõrvast sisse ja teisest välja – mistõttu on täiesti reaalne näha mind klaasistunud ilmel lihtsalt enda enne jõllitamas 😀 Aga! Üldiselt ma üritan ikka samal ajal midagi füüsilist teha – näiteks pühapäeval koristasin ja isegi pesin põrandaid! Samuti on audioraamat väga hea mõtete mujale viimiseks näiteks kui ma kõndima lähen, nii et neljapäeval ma kõndisin 10 kilomeetrit nagu nalja maha.

Järgmisena on plaanis Divergent’i triloogia ja siis ma enam ei tea. Kuidas inimesed valivad uusi raamatuid, mida tasub lugeda? Anyone?

Elagu audioraamatud!

Advertisements

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Change )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Change )

Connecting to %s