Chilli Voucher: 3-käiguline luksusmenüü kahele hinnatud restoranis Hermitage (95 punkti)

Ükspäev siin juhtusin interneti lappama ning lõpetasin Chilli.ee lehel, kust ammutasin uue ja suurepärase idee – miks me ei osta neid maitseelamuste vouchereid? Seal pakutakse igasuguseid erinevaid soodustusi, kuid mõtlesin, et otsin just erinevate restoranide omasid. Esiteks saab mingi protsendi alla ning teiseks annab see võimaluse külastada erinevaid restorane, kuhu võib olla tavaliselt üldsegi ei satuks.

Projekti esimene külastus oli siis restoran Hermitage, mis on tegelikult hotelli St. Petersbourg restoran, kus voucheri alusel lubati kostitada kahte inimest uhke 3-käigulise menüüga. Peakokana toimetab seal Heimar Kuuskler, kellel on ette näidata järgmised auhinnad:

BBQ Maailmameistrivõislused 2002 USA – hõbemedal
Skandinaavia lahtised meistrivõitlused austrite avamises – hõbemedal
Euroopa meistrivõistlused 2005

Interjöör – 20p

Algselt mõtlesime küll, et mis seal hotelli restoranis ikka oodata niiväga on, kuid juba uksest sisse astudes sattusime hoopis keskkonda. Kuna hotell asub kesklinnas, siis on see sisekujundus ka suursugune ja maitsekas.

wpid-20150315_195412.jpgRestorani osasse jõudes võttis mind üle mõnus hubane õhkkond wpid-20150315_195441.jpgja sõbralik ettekandja. Mulle meeldis, et meie laud oli natuke suurest melust eraldatud, ent oli samuti pidulikult valmis sätitud. Taustamuusika oli ta just piisavalt tasane, et meeleolu luua, kuid ei seganud jutustamist.

Ainuke asi, mis natuke häiris oli see, et lauad olid suhteliselt madalal, nii et kui ma ennast lähemale üritasin liigutada, siis juhtus ikka nii, et kogemata lõin põlved vastu lauda ära ja kogu laud koos klaasidega lõi kõikuma. Istumiseks olid diivanid, mis olid ise küll ääretult mõnusad.

Kodulehelt võib lugeda, et sisekujunduse on teinud Briti sisekujundusagentuur Andrew Martin.

Teenindus – 25p

Kesklinna hotelli restorani teenindus on ikka hoopis midagi muud kui näiteks vana hea BabyBacki teenindus. Laud oli pandud kella 8ks, kuid jõudsime veidi varem – sellest hoolimata juhatati meid lauda ning toodi ka joogimenüü. Kui meie ettekandja Tarmo (loodetavasti jäi nimi õigesti meelde) veega tagasi tuli, kallas ta selle ilusti välja ning samuti asetas ta ise meile sülle valged rätikud (loe: “pudipõlled). Veepudelit ei jäetud kunagi laua peale,vaid pandi kuskile kõrvale, kuid sellegi poolest käis ettekandja aeg-ajalt kontrollimas ja vett juurde valamas.

Söögitellimus sai sisse antud umbes 19.55 ning eelroaga läks minu meelest kõige kaugem aega. Umbes 20.10 toodi meile kaks sooja saiakuklit ning 3 erinevat võid: tavaline või, karamelliseeritud või ja maitseainetega või. Vabandan ette ära, et pilti sellest pole, sest kanapea nagu ma olen kipun sellised tähtsad asjad ära unustama (etteruttavalt mainin, et pearoogadest pole ka pilte). Eelroad jõudsid lauda kuskil 20.20 paiku, mis tegelikult on kõigest pool tundi peale saabumist ning ülejäänud käigud 15 minutiliste intervallidega.

Üle pika aja tõesti tundsin, et restoranis tõesti tahetakse minu eest hoolt kanda ning ausalt öeldes on see välja söömise üks suuremaid plusse.

Tõesti kiidan!

Söök/jook – 25p

Nagu eelpool öeldud sai voucheriga 3-käigulise menüü, kuid seal oli siiski veel valikut. Menüü ise siis on järgmine:

Eelroad

Tiigerkrevetid Rooma salati, karulaugu aioli, sidrunikaaviari, parmesanikrõpsude ja krutoonidega

Kodune pardimaksapasteet kuivatatud ploomide, seedriseemnete, punase sibula marmelaadi ja bruschettaga

Pearoad

Röstitud pardifilee, madalal temperatuuril küpsetatud pardisüda, porgandi-apelsini püree ja musta ploomikastmega

Küpsetatud lõhefilee õuna-sellerisalati, mündi ning rohelise herne-kartulipüree ja valge veinikastmega

Magustoit

Brüleekreem maasikavahu ja astelpajusorbeega

Menüüga tegime nii, et Ste võttis krevetid ja pardi ning ma võtsin pasteedi ja lõhe – ikka nii, et saaks kõike proovida.

wpid-20150315_202455.jpg

Tiigerkrevetid

Ste ise ütles, et krevetid olid head, kuid ta oleks tahtnud, et on vähemalt 5. Ilmselt see oli pigem sellest ka, et kõht oli söögi saabumise ajaks juba nii tühi. Õnneks need 3 tiigerkrevetti ei näinud seal taldriku peal sugugi õnnetud välja ja neile oli seltsis posu salatit ja saiakuubikud. Ste vahetas heamehelikult ühe oma kreveti minu bruchetta vastu, et mina ka seda proovida saaks.

Mulle täitsa maitses – krevetid olid veidi magusad ning Rooma salat, redise ja veel mingi rohelisega läks nendega suurepäraselt. Minu eriline lemmik oli muidugi parmesanikrõps, sest juust on ikka juust.

Siiski, see eelroog ei tekitanud mulle mingit wow-efekti, mida võib olla oleks oodanud.

Mina siis tellisin pardimaksapasteedi ning juba visuaalselt nägid need “ampsukesed” nii head välja, et ma oleks tahtnud kõõõõik korraga suhu panna. Portsjonis oli kokku 5 pasteedi-marmelaadi kattega bruchettakest, millest 2 loovutasin mehele tema kreveti ja veidi salati vastu.

Kodune pardimaksapasteet

Kodune pardimaksapasteet

Pasteediga oli suurepärases kooskõlas punase sibula marmelaad, mis andis sellele konkreetsele roale küll veits sellist funki juurde. Mõneti tundus see marmelaad veidi liiga magus ning vahest peaks see pasteedi-marmelaadi vahekord olema natuke teine, et oleks rohkem pasteeti ja tsipa vähem marmelaadi, kuid samas see pasteet tõmbas tuure tagasi. Lausa võrratud! Ste ütles, et see on vabalt kõige parem eelroog, mida ta üldse kunagi saanud on, mis tähendab seda, et Mack BBQ kanatiivad on nüüd küll troonilt tõugatud :D.

Pearoaks võttis Ste pardifilee ning mina võtsin lõhe – the good old. Ma pole elus kunagi varem parti proovinud ning seetõttu ei julge väga seda valida, sest äkki mulle ei maitse. Pilte kahjuks toitudest pole, sest kõht oli tühi ning mul tuli alles poole sööma pealt meelde, et oleks pidanud jäädvustama ka. Oh well…

Ste võttis oma pardi keskmise küpsuse astmega ning muidugi andis veidi mullegi. Esimese asjana muidugi paistis taldrikul mingi naljakas lihatükike olevat, mille kohta ma arvasin, et on tükike vorsti või midagi taolist(pange tähele, et siinkohal ma ilmselgelt ei lugenud tervet menüüd läbi enne kui ma selle voucheri broneerisin – tegelikkuses, kui Ste selle juba lahti lõikas ja seda proovin jõudsime järeldusele, et see vist ikka on pardi süda. Jaiks! Maitselt ei pidanud õnneks kõige hullem olema.

Part koos porgandi-apelsini püreega oli lausa imeline, kuid vahest jälle veidi magus minu jaoks. Samas, maitsekombinatsioon oli vägev ning korraks kahetsesin, et ise seda ei julgenud võtta.

Minu lõhe on minu meelest veidi üle küpsenud ja kergelt juba “jahusem”, kuid lõhe küpsetamise kohta ei küsinud ettekandja midagi ning ise too hetk ka midagi muud oodata ei osanud. Roheliste herneste ja kartuli püree oli küll MEGAhea, kuid  koos lõhega süües kustutas lõhe veidi ära. Tundsin, et lõhe oleks võinud olla natuke rohkem maitsestatud või kuidagi rohkem esile tulla.

Brüleekreem

Brüleekreem

Teise käigu lõpuks oli kõht juba peaaegu täis, kuid magustoiduks oli veel ruumi järel. Natuke pelgasin seda astelpaju sorbeed, sest minu mäletamist mööda oli astelpaju üpris kibedavõitu.

Tegelikkuses läks see kombinatsioon nii hästi kokku – peaaegu liiga magus brüleekreem koos maasikavahuse astelpajusorbeega oli absoluutselt kõige parem asi üldse.

Brüleekreemil oli piisav karamelli kiht peal – nagu My Kitchen Rule’is õpetatakse, siis ei tohi karamell kohe katki minna, vaid peab lusikaga ikka mõnusa laksu andma enne kui see järgi tohib anda. Ja nii oligi! Oeh, see oli magustoit pani õhtule kindlasti suurepärase punkti ning tõstab toidu-joogi skoori ka.

Üldmulje – 25p

Restorani asukoht, hoone ja interjöör käisid kindasti kõik käsikäes ning koos andsid meie õhtule küll palju juurde. Kuna koht asub kesklinnas siis saab sealt sujuvalt paari sammu kaugusele välja minna, kui tekib tahtmine pärast söömist veidi tantsida või niisama tiksuda.

Restoran ise reklaamib ennast kui Vene kööki ning nii palju kui ma nende menüüd vaadanud olen, siis pole see just väga kallis koht, kuid pigem siiski keskmisest kõrgemate hindadega. Samas selline pakkumine oli kindlasti seda väärt ning soovitan teistelgi võimalustest kinni võtta!

Me mõlemad jäime söögiga väga rahule ja õhtu lõpuks oli kõht ilusti täis – mitte oksendamiseni täis ja nii, et tekib tahtmine koju rullida, vaid normaalse inimese moodi täis :D.

Kes tahab kogeda peent restoranikogemust hea toiduga, siis Hermitage’ist võib seda kõike leida!

Advertisements

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Change )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Change )

Connecting to %s