Kuhu aeg jääb?!

Pärast seda kui ma ratsutamise ära lõpetasin arvasin ma naiivselt, et mul on nüüd rohkem aega muude asjadega tegeleda. Wrooooooong! Pärast seda kui ma seda toitumiskava hakkasin jälgima on mul selline tunne, et ma teen koguaeg ainult süüa…

..mis tegelikult on päris tõsi. Olgugi, et retseptide kohaselt need ei tohiks võtta rohkem kui pool tundi. Yea right. Kuigi nüüd ma lugesin Erik Orgu artiklit “Kuidas hoida kokku pool tundi oma päevast” , kus oli päris mitu nippi kuidas kiiremini süüa valmistada. Üks oluline nõuanne oli juurviljad ja koostisosad mõneks päevaks valmis mõõta, et siis on ainult küpsetamise vaev. Ma ausalt mõtlen, et see päästaks mind päris tugevalt. Mõned näidised söökidest, mida ma teinud olen:

Kanafilee kahe juustuga

Kanafilee kahe juustuga

Sealiha spinati ja koorega

Sealiha spinati ja koorega

Muna muffinid spinati ja seentega

Muna muffinid spinati ja seentega

 

 

 

 

 

 

 

 

 

See nädal on üleüldse ääretult kiirest mööda läinud, aga võib olla on see minu kui aktiivse inimese saatus nüüdsest. Igapäevaselt kodust tööle ja tagasi kõndimine kulutab juba terve tunni ning siis veel 2 toidukorra valmis tegemine (mõnikord ka kõigi 4) võtab üüüüksjagu aega. Niiet nendel päevadel kui ma tööl poole kaheksani olen on juba öö käes kui mina oma asjadega valmis saan. Võeh. Samas on asi ennast ära tasunud ning veeburari algusest on 5 kilo läinud. Jee! Ainult 17kg veel minna, et jõuda BMI 21-ni.

Esmaspäeval oli mul kiire päev – kõigepealt Avoni pakki ära viima, siis turule liha ostma, siis massaaži, siis ID kaarti uuendama, siis Cherry voodipesu voucherit lunastama ning lõpuks Solarise juurest koju. Päris uhke ring tuli kokku – umbes 8 kilomeetrit. Kui aeg ei ole määrav faktor, siis mulle täitsa jalutada meeldib – endal ka kohe hea tunne pärast. Kokku läksid need tripid kõik umbes poolteist tundi.

Kas keegi teist on viimasel ajal käinud ID kaarti tegemas? Läksin mina siis kõigepealt pilti tegema ja otseloomulikult sain korraliku südari. Ma ei tea, kas ma tõesti olen näost nii ebasümmeetriline või mis värk on, aga kui pildid ära tehti ja neid näidati, siis oli selline tunne nagu mingi Quasimodo vaataks vastu – AUSALT! Võib olla oli see mingi visuaalne trikk, sest seal kabiinis on see pilt pööratud kujutisena, ehk siis see näopool mida olen harjunud nägema oma vasaku poolena, oli nüüd paremal. Mulle tundus nagu ma hakkaks mingit attakki saama – üks silm väiksem ja üks suunurk natuke rohkem allpool. Etteruttavalt võin öelda, et pärast paberi peale prindituna oli pilt vist jälle nö õiget pidi, sest südari nägu oli kadunud.

Aega läks seal umbes pool tundi, sest inimesi oli üksjagu. Tädi ütles, et praegu üle kahe nädala ei lähe ning eilse (reede õhtuse) seisuga oli mu dokument juba valmis.

Öeldakse, et iga päev õpime me midagi uut. Üldiselt ma Rotermanni kvartalisse väga tihti ei satu, kuid esimest korda pärast paari eelmist korda, sain ma lõpuks ometi teada, kus on Rotermanni Aatriumi peasissekäik. Win! Käisin seal Cherry poes voodipesu voucherit lunastamas… Ma ei tea, kuidas teistega on, kuid minu meelest on voodipesu poodides küll liiga kallis – suure voodi 2 x padjapüür + suur tekikott kipub jääma kuskil €40 kanti. Viimasel ajal olen üldse rohkem hakanud Chilli.ee ja Cherry lehtedel ringi vaatama, sest sealt saab päris häid pakkumisi ning minu viimased head leiud on Hermitage’i ja ühte teise restorani (no juba on meelest läinud, mis selle nimi oli) voucherid. Kindlasti võib neist oodata ka lähituleviku restorani postitusi! Ühtlasi saab nende voucheritega põhjuse mõnda teist söögikohta külastada, mille peale ise võib olla ei tulekski.

Hea meel on mul ka selle üle, et võrreldes eelmise reedega oli kaalus 1.1kg kaotust! Juhuuu! Suudaks ma ainult lainel püsida… Samas ma olen seda meelt, et mõnikord võib ennast ka premeerida – näiteks esmaspäeval oma pika jalutuskäigu kestel hüppasin ma läbi Solarise söögimaailmast ja ostsin pika ent eduka nädala  preemiaks ette ära Ben&Jerry’se Cookie Dough jäätise. Mmmm.. Birminghami ajast jäid nii head mälestused, kuid nüüd ei tundnudki see enam päris selline. Võib olla muidugi, et minu selle tervisliku toitumisega ei ole ükski asi enam nii hea kui enne või ma kogen vanu maitseid teisiti. Who knows.

Igatahes, kui keegi saaks teha nii, et mul ühes päevas oleks 24 tunni asemel kasvõi 36, oleks eluke päris lahe ja oleks aega teha nii mõndagi.

 

Advertisements

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Change )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Change )

Connecting to %s