Penskaritest lõukoerad

Ma polnud kunagi varem meie majakoosolekul käinud ning täna sain ma suurepäraselt aru, miks mu isa seal käia väga ei taha. Meie ühistu esimees Renee üritas natukene vestelda teemadel, mis eelmine kord olid õhku rippuma jäänud.

Ta üritas hakata rääkima sellest, kuidas tuleb vahe üldise veemõõtja ja korterites olevate veemõõtjatega, mille peale vanamutid kohe leili läksid ja seal nii omavahel kui tema pihta kaagutama hakkasid. Eks seda oli veidike naljakas vaadata ka, kuid eriti seal itsitada ei tasu, sest varsti saad ise millegi eest üle tahi. Teema on nimelt selles, et inimesed saadavad ära oma veemõõtja näidud iga kuu lõpus, raamatupidaja arvutab kokku ning maja üleüldise veemõõtja näidust (suur ja kuri veemõõtja, mis on paigaldatud Tallinna Vee poolt) ning see vahe jagatakse kõikide teiste korterite peale ära, mis siis kajastub kommunaalidelehe peal kui “üldvesi”. Ma ise väga ei vaata neid numbreid seal peal – lihtsalt maksan ära ja kõik. Esiteks ei pea ma väga meeles mis ühe või teise lehe peal oli või mida ei olnud. Ainuke asi, mis tõuseb on küte, vähemalt minu silmis. Tuli aga välja, et mutid läksid selle vahe peale eriti leili ning leidsid, et keegi on selle veega karja elevante pesnud.

Üleüldine koosoleku pilt oli selline kummaline. Seal oli kolm mutti, kes hoidsid kõik ühte ja siis see peamutt Lii, kes siis kohati oli nende vastu ja toetas Reneed, kuid siis mingi hetk jälle ajas nagu seda juttu mis needsamad mutikesed. Ma ei olnud üldse osanud arvestada, mis toimuma hakkab ning seetõttu oli mu kohavalik ääretult ebaõnnestunud. Sattusin istuma Lii ja ühe vanema meesterahva Tarmo vahele, mis oli väga obvious viga. Kui Lii just nende vanamuttidega ei sõnelenud, käis neil Tarmoga mingi vaidlus, mis koosnes väljenditest nagu “Mida sa siis seletad, mutukas?”, “Jää vait”, “Sa ei tea üldse mida sa räägid” ja nii edasi. Vaimselt ääretult väsitav, eriti kui ma veel üritasin läbi nende sõimukardina veel Renee juttu ka kuulata. Lausa uskumatu.

Päevakavas kohal kaks oli idee, et kuna juttude kohaselt võib hakata Credexis jälle raha liikuma, siis kas oleks mõtekas panna kokku mingi projekt, mis siis oleks tolleks hetkeks kohe käepärast võtta, kui peaks hakkama toetusi saama. See muidugi tõi teise pahameele laine, sest mutikestel ei ole kohe üldse raha, mida maja alla panna ning laenumakse tuleks nii meeletu suur. Mutikeste meelest võiks teha ära ainult katuse, mille laenu maksta 5 aastat ja siis võtta teise laenu ja alles seinad ära vooderdada.

Lihtne loogika ütleb siinkohal, et kui võtta kaks laenu, mõlemad viieks järjestikuseks aastaks, võttes arvesse elu, materjalide ja kõige muu kallinemist ja intressi, siis teeb see kuumaksetena tõenäoliselt umbkaudu sama välja, kui võtta korraga suurem laen kümneks aastaks ja saada kõik korraga tehtud. Korraga tegemisel, nagu ma ka enda poolt selgitada üritasin, on see eelis, et siis võiks selle võrra võita küttekuludelt, mis enamvähem teeks sama või veelgi parema tulemi. Fakt on see, et kui enne ainult katus teha, siis ei võida midagi, ainult maksad seda katuselaenu, samas kui soojustusega ei pea niipalju kütet kasutama ja raha kokkuhoid tuleb seal vähemalt 20%.

Sellise loogilise seletuse peale panid baabad jälle muidugi ruigama ja kaeblema, kuidas neil raha pole ja pens on väike. Millest nad aga aru ei saanud oli see point, et laenu makse tuleb juurde ka ainult katuse ehitamisega, küsimus on aga selles, et kas teha kogu asi korralikult nii, et muud kulud vähenevad või mitte. Ausõna.. See kogu jant oli nii koomiline ning mul endal tekkis sellest ühest korrast selline lootusetu tunne – nagu vaidleks 70 aastaste jõnglastega, muud juttu nad ei kuule, kui ainult enda mõtteid ja häält. Kui ka kuulevad, siis ei kuula.

Mina olen küll kahe käega selle poolt, et saaks maja väljast ka korda ning oleks asi ühelpool. Oleks endal ilus vaadata ning potentsiaalselt tulevikus lihtsam võib olla korterit välja üürida, kui vaja peaks olema. Tundsin veidi Reneele kaasa ka. Mina olin seal esimest korda, aga peab ikka närvi ja kannatust olema, et sellise jamaga iga jumala kord hakkama saada ning seda kantseldada.

Eks see nende vanade majade probleem ole, elanikkond on vana ja tõele au andes neil eriti raha tõesti pole, aga kuna elu kallinemine on paratamatus, siis kas pole mõtet teha kulutusi, et tulevik helgem paistaks?

Advertisements

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Change )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Change )

Connecting to %s