Kättevõtmise asi

Ma olen juba pikemat aega mõelnud, et peaks ikka niisama igapäevaelust ka blogima. Võib olla tuleb selline mõte ümbritseva mõjul või hoopis sellest, et ma ise nii palju blogisid loen või hoopis sellest, et kunagi tulevikus tahaks midagi mäletada. Ausõna, mõnikord on selline tunne, et mälukaotus on käega katsutav ning lühiajalised asjad lähevad nii kiiresti meelest. Muidugi võiks oma mõtteid siis ju ka personaalsesse märkmikku või kuhugi kirjutada, kuid eks see tehnoloogia maailm tõmbab enda poole. Mul tegelikult on isegi üks raamatukene, kuhu kirjutada ning mulle tegelikult väga meeldib kirjutada niikaua kuni ranne krampi tõmbab, kuid arvuti peal on ikkagi lihtsam ning kõik mõtted saavad lennult kirja.

Kes ma siis selline olen või miks ma seda veel teen? Olen selline tavaline 24-aastane tsikk, kes käib täiskohaga tööl, vabal ajal ratsutab ning muidu unistab lotovõidust, sest seda raha pole nagunii kunagi piisavalt. Ma ei ütleks, et mu elu meeletult huvitav on, aga asju ikka juhtub. Eriti viimasel ajal.

Samuti tunnen ma, et mul ei ole lihtsalt füüsiliselt jaksu ja aega kõikide inimestega suhelda, kellega tahaks ning seetõttu on päris mitmed suhted ära hääbunud. Eks oma osa on sellel ka, et ma 2 aastat Inglismaal ära olin, kuid kui ma tagasi tulin oli kohe tööd vaja ja muidugi trenni tagasi minna ja üldse nii palju asju korda saada, et polnud lihtsalt aega ning nüüdseks on vist liiga palju aega möödas. Lisaks on see üks variant, kuidas kõik oma mõtted vajalikele inimestele korraga välja saada, ilma et peaks feissbuugis kõigile eraldi kirjutama :D. Laisk inimene olen, I know.

Laiskusest rääkides.. Iga päev kui ma peeglisse vaatan mõtlen ma üht ja sama asja – tahaks ennast vormi ajada ja alla võtta. Mõnda aega õnnestub ja suudan ennast “rakkes” hoida, kuid siis tuleb mingi laiskus või mitte viitsimine või lihtsalt taldrikutäis head toitu ja aknast väljas see idee ongi.

Tõepoolest, kui toit nii hästi ei maitseks oleks kogu protsess palju lihtsam. Jippii! Siiski arvestades seda, et paar aastat tagasi kaalusin ma 10kg rohkem, siis olen ma siiski suutnud üpris palju saavutada. Nüüd on tarvis ka see viimane lüke ära teha.

Kuna internet on suur ja lai, siis see lehekülg ei ole mingi kohustuslik koda. Kellele meeldib lugegu, kellele ei meeldi toksige midagi uut otsingusse ja voilaa, piinamine lõpeb.

Tasapisi püüan siin oma juhtumistest ka rääkida, kuid praeguseks vast piisab. Tänase päeva pean veetma köntide ja okse seltsis, sest mingil kahtlasel põhjusel hakkasin ma vabatahtlikult meie firma üheks esmaabi osutajaks ning kui mulle alguses öeldi, et midagi eraldi teha pole vaja, siis noh.. Keegi ei öelnud, et ma pean keskendunult kuulama juttu amputeerimistest, Aadu oksendamisest suust-suhu hingamise ajal või tugevas alkoholijoobes tiinekatest. Olgu mainitud, et mulle kind of veri ei meeldi ning kellelgi ropsihäälte peale panen ise ka kohe paki maha – tundub, et ma ei ole ikka üldse õigel ajal õiges kohas.

Advertisements

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Change )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Change )

Connecting to %s