Protected: Keha teise raseduse ajal

This content is password protected. To view it please enter your password below:

Advertisements

Kasulik ja kasutu

Varsti juba poolteist aastat olen ma seda postitust teha tahtnud, kuid kuna endal vaim ja mälu nii nõrgad on, siis pole selleni jõudnud. Õnneks küsib Triin mu käest igasuguseid küsimusi, mis ikka ja jälle antud teemat meelde tuletavad ning tegelikult oleks ka endal hea meelde tuletada, mida värske beebiga vaja oli ja mida tegelikult väga mitte.

Apteegikraam, mille ma endale ja Printsile tookord valmis varusin on lahti võetud SIIN ning seekord käin samad asjad üle ja mõtisklen, kas neid on tarvis või mitte.

Printsile:

  • Saialilletinktuur (Paira)- kasutatakse nabaväädi puhastamiseks, kuid selle asemel võib kasutada ka briljantrohelist (no thank you). – Seda ei läinud absoluutselt vaja. Haiglaski juba soovitati kasutada füsioloogilist lahust või kõige tavalisemat kodust keedetud vett.
  • Füsioloogiline lahus ehk naatriumkloriid ehk 0.9% soola lahus (B|Braun) – kasutatakse silmade-nina-suu puhastamiseks. – Seda kasutasin päris jõudsalt, kuid seekord ostaksin pigem ampullidena kui suure pudelina. Suurt pudelit on lihtsalt palju ebamugavam kasutada ning korraga ei kulu nii palju. 
  • Marlilapikesed (Hartmann 100 tükki pakis) – kasutatakse silmade-nina-suu puhastamisel. – Läheb kindlasti tarvist silmade, suude ja nabade puhastamiseks.
  • Vatitikud beebidele (Tippys) – ma ausalt ei tea, mille poolest need paremad on, kuid ilmselt see vatitiku suur pea ei lase valesti kuhugi tungida. – Kuluvad ka ära, nendega on hea kõrvu puhastada, muretsemata et tikk liiga sügavale peaks eksima.
  • Bepanthen (Bayer) – kasutatakse igasuguste nahakahjustuste tarbeks nii beebide mähkmelööbe korral, kuid sobib suurepäraselt kasutamiseks ka lõhenenud nibudel. Tegelikult võib ju nii selle mähkmekreemi kui ka nibukreemi eraldi osta, aga ma otsustasin, et proovin kõigepealt sellega ning kui see mingil põhjusel ei sobi, siis vaatan edasi. Poest vaatasin just selle variandi, mis oli puhas Bepanthen. Pakkumisel oli ka mingi Bepanthen Plus, kuid seda ma võtta ei julgenud juhuks kui ma peakski seda nibudel kasutama – pole vaja, et Prints mingit jama alla neelab. – Kasutasin selle tuubi ära. Seda kasutasin nii mähkmelööbel kui nibudel kui ka karedamatel naha kohtadel veidi hiljem. Ühe beebipakiga sain kaasa ka väike Sudokrem, millest jätkus päris pikaks ajaks.
  • Ninaaspiraator (Rhinomer) – kasutatakse nohu korral, et beebi ninast tatti välja saada. Kuna nad vaesekesed alguses nuusata ei oska, siis tuleb neid aidata. Lugesin internetist erinevate ninapumpade ja asjade kohta ning seda on päris palju kiidetud. Idee kellegi ninast tati välja imemisest on päris rõve, kuid seal on filtrid vahel niiet kollide neelamiseni jõuda ei tohiks. Pealegi…pigem see, kui et lapsel halb olla on. Ilmselt pole see teab mis SOS ost, kuid hea teada, et see kodus olemas on. – Olenevalt ilmast ja oludest võib vajadust päris kiirelt end ilmutada. Mina olen rahul, et selle valmis ostsin ning olgugi, et Prints ülemäära tihti haige pole olnud, siis kasutust on ta ikka leidnud. Ei ole MUST have juba sündides, aga mulle meeldib ettevalmistunud olla.
  • Niisked salvrätikud (Huggies Natural Care with Aloe Vera) – neid on nii palju erinevaid, kuid lõpuks võtsin lihtsalt hinna järgi ning natuke ka nime tuntuse järgi. – Printsile sobisid kõige paremini Huggies’e salfakad, just Aloe omad. Ta mõnikord näppas endale ühe ja hakkas seda mööda nägu hõõruma ning kui parasjagu oli tegemist mõne muu salfakaga, siis kippus nägu pärast punaseks tõmbama. Üleüldse tundub ta nahk erinevate salfakate ja mähkmete suhtes üpris tundlik ja kõik üldsegi ei sobi.
  • Ühekordsed veekindlad mähkimisaluslinad (Libero) – selleks, et igasuguseid huvitavaid vedelikke kuhugi ebavajalikesse kohtadesse ei voolaks.  – Ausalt öeldes on need supermarketite omad kallimad kui näiteks apteegist ostes. Seal saab aluslinu tükikaupa osta ning ka suurused on erinevad. Mõneti meeldisid need apteegi omad mulle isegi rohkem, sest ühelt poolt on pind mõnusalt pehme. Neid kulub ikka ka, eriti kui tuleb see tore aeg, kus kakatud on nii, et poolde selga välja on visanud.
  • Mähkmed suurused 2 (Pampers) – jällegi on siin nii palju valiku variante. Lisaks sellele mõtlesin ma poes pikalt, mis suuruses mähkmeid osta ning lähtusin siis kaalust. Number 2 mähmed peaks minema beebidele kes on 3-6 kilogrammi rasked ning arvestades, et Prints peaks juba üle 3 kilo olema, siis need peaksid ju ka sobima. Mõni teadjam ehk oskab nõustada või soovitada, kas need Newborn mähkmed on ikka niiväga vajalikud või mitte.  – Newborn mähkmed on kuidagi pehmemad ja lapsesõbralikumad ning mis eriti tore, seal peal on joonindikaator, mis näitab kas ja kui märg mähe on. Mugavus ennekõike. Ma olin täitsa kurb kui Prints nendest suurustest välja kasvas, sest seda vist kõige suurem suurus on 3? Ma enam ei mäleta ka täpselt. Seekord võtan ka kindlasti neid vastsündinu omasid ja just Pampersi omasid.
  • Kraadiklaas – lihtsalt selleks, et ma ei suuda otsustada millise täpselt ostma peaks. – Alguses kasutasin kraadiklaasi pigem vanni veetemperatuuri mõõtmiseks. Ostsin elektroonilise, mis andis üpris kiiresti vastuse, kuid Printsi aastaseks sünnipäevaks palusin ikkagi kontaktivaba termomeetrit. Ma pole alati muidugi 100% kindel kui täpne ta on, kuid siiani minu meelest suht okeilt näidanud.
  • Paratsetamooli küünlad imikutele – tundub, et nendega on hetkel mingisugused tarneraskused (oi, kuidas mulle see meeldib – isegi apteegid ei jää sellistest probleemidest puutumata) ning neid igas apteegis hetkel ei olegi. Pluss ilmselt ei aita ka see beebibuum kaasa. Mõnes kohas on veel järgi – näiteks ITK juures, kuhu ma järgmine nädal nagunii minema pean.  – Sain lõpuks need küünlad tookord kätte, kuid ma ei tea, kas minu saamatusest või millesti ei jäänud see küünal kunagi vajalikku kohta pidama. Prints muidugi, hoolimata tujust ja hetkeseisundist suutis alati piisavalt punnitada, et see kohe välja lupsaks. Proovisin nii ühe kui teise külje peal, kuid midagi. Õnneks kolmandast elukuust võib anda ka Nurofeni siirupit, mida ma siis vajaduse tekkides kasutada sain. Õnneks Prints palju haige polnud ning kõige kõrgem palavik tuli tal silmahammaste tulles.
  • D-vitamiin (Tervisepüramiid) –  D-vitamiini on vaja anda juba nädalavanustele imikutele. Palju on selle kohta seletatud ning kuna osad väidavad, et D-vitamiiini andmine tekitab gaase, siis perearst soovitas mul anda Printsile sellist vitamiini, kus seda baasainet peab vähem andma. Tavaliselt on D-vitamiin mingi õli või asja baasil, mis siis võib seedimist mõjutada. Mina valisin Tervisepüramiidi tilga just sellepärast, et seda peab andma ainult ühe tilga päevas. 

Enda tarbeks:

  • Bepanthen – see sama, mis üleval juba kirjas on, kuid minu puhul siis nibude tarbeks. – Õnneks mul nibud väga katki ei läinud, kuid natuke narmendasid ikka. Kreem aitas väga hästi ning sellekski korraks on mul juba olemas.
  • Rinnapadjad (Libero 40 tükki pakis) – ka nende puhul on valik meeletu. Kuna need on nii kui nii ühekordsed, siis ma hetkel ei hakanud seal väga valima. Proovin ära ja kogu lugu. Kui ei aita või ei toimi päris hästi, siis võin midagi muud vaadata, peaasi et esmane vajadus on kaetud. – Mul õnneks ülemäära meeletult midagi ei voolanud, kuid alguses natukene ikka. Ajasid asja ära ja minu meelest juurde ma ostma ei pidanudki. Keha korrigeeris asjad ise paika ning edasine elu oli päris lebo.
  • Hügieenisidemed (Hartmann MoliMed midi) – targad naised meie beebigrupis soovitasid just neid, sest need pidavat hingama ja üleüldse mugavad olema. Ma ise loodan, et ma valisin piisava “teostusvõimega” sidemed, sest tegelikult on maxi variant ka veel täiesti saadaval. Vähemalt on selles 28 sidet, nii et… Fire away! Ma mäletan nendest sidemetest niipalju, et alguses läksid nad väga kiiresti ja said kahjuks otsa. Hind on neil krõbedam kui mingitel tavaliselt Always’idel, kuid mugavuse vahe on ka. MoliMedid on pealt pehmed ja ihusõbralikumad, eriti kui allpool peaks mõni õmblus olema. Alwaysi pind on selline kõvem ja tahumatum mis võib natuke ebamugavalt hõõruda. MoliMede soovitan varuda kohe hulgim. Nende ainuke miinus on see, et neil pole tiivakesi, kuid ma pean ütlema, et tegelikult püsisid nad päris hästi paigal. Arvestades, kui tihti neid alguses vahetama peab, siis ei jõua ta selle aja peale veel kuhugi ära rullida.

 

Juurde ostsin tookord:

  • Kiwi inhalaator – Tunnistan, et seda ei ostnud ma kohe, vaid veidi hiljem, kuid nohude ja köhade puhul on see asendamatu. Kiwi on vaikne ja saab kasutada ka juhtmevabalt, mistõttu saab seda praktiliselt igal pool ja igal ajal kasutada.
  • Medela elektriline rinnapump – Ostsin alguses manuaalse ka, kuid sellega ei tulnud niipalju välja. Lootsin, et elektrilisega tuleb rohkem, kuid tundub, et mu rinnad sellised pirtsakad, mis annavad ainult otse soovijale 😀 Igatahes oli elektrilisega kordades mugavam oodata, sest ise ei pidanud endal kätt krampi pumpama. Soovitan kõigile, kel on vähegi plaanis lapse juurest aeg-ajalt eemal olla ja talle sealjuures ikkagi rinnapiima jätta.
  • Hiljem Emoliumi kreem – Printsil kippus nahk karedaks ja punetama, mistõttu perearst soovitas alguses just seda kreemi kasutada. Regulaarse kasutamisega mõjus päris kiiresti.
  • Espumisan – Gaasid on paratamatus, mis väikseid imikuid vaevavad ajal mil nad igasuguse “päristoiduga” harjuvad. Ma ei oska öelda, et Espumisan mõjust just kõige paremini, sest ma ausalt öeldes erinevaid väga palju ei katsetanud, kuid tundus, et sellest enamjaolt piisas.

Õnneks on mul paljud asjad, eriti just suuremad ostud selleks korraks olemas, nagu rinnapump, inhalaator ja kraadiklaas, mistõttu seda ostumuret on vähem, kuid vitamiinid, gaasirohud ja muud rõõmud saab küll uuesti kokku ostetud. Ega palju enam aega siin ka pole, seda enam, et aeg läheb kiiresti ja nüüd ongi juba ju uus aasta käes. Pühad lihtsalt kadusid jäljetult ja tööl on veel ka jäänud käia käputäis kordi. Varsti olengi pensionär valmis.

Veeren kapist välja 

Viimasel ajal lendavad päevad kohe eriti kiiresti mööda ning ega see kirjutamise soov mind väga tihti ei taba ka, pigem tahaks koguaeg halada. Kes see jaksaks seda meeletut negatiivsust koguaeg ikka lugeda, eks?

Prints on muidu juba täitsa tubli. Saab päris hästi aru, mida talle räägitakse kui selektiivne kuulmine välja arvata, trennis on tubli ja füüsiliselt on juba üle mõistuse osav. Paraku võivad need värskelt avastatud motoorsed oskused kodus paha tujuga natuke kohatuks muutuda, näiteks kui neid oskusi kasutatakse puu klotside emme pihta viskamiseks.

Öösiti magab Prints oma voodis. Vahepeal magas juba terve öö, aga siis hakkas mingi periood, kus ta öösel iga mõne aja tagant teeb vääksu ja väga nõudlikult muudkui “emmeeee” korrutab. Eile öösel nuttis ja kriiskas justkui läbi une, endal silmad kinni. Mul on niigi unehäired, aga siis  kui jälle vääks tuleb, siis on mul kohe pissile vaja, siis on nina kinni ja nii edasi, mistõttu uuesti uinumine on väga vaevaline. Vahest jõuab ta enne uuesti vääksu teha kui ma magama olen jäänud.

Vältimaks seda, et elu mingil hetkel oma tuliahvist Sõnni kasvatades liiga igavaks muutuks sain ma juulis ergastavad uudised. Nimelt on meil märtsis perelisa oodata. Ma olen juba väga pikka aega võtnud, et sellest kirjutada, aga läks lõpuks nii nagu ikka. Oktoobri lõpus saime kinnitust, et meile on lisandumas veel üks Prints – ilmselgelt siit kangest kombost roosasid ei tule 😂.

Hetkel on käimas 27. nädal ning Maim liigutab ennast väga aktiivselt. Muidu on rasedus möödunud samamoodi nagu Printsi oma. Alguses oli koguaeg rõve ja paha ja olin oksendamise piiri peal. Eriti halb oli siis kui ma Printsi kakamähet pidin vahetama – ajas niiviisi öökima, et pidin mõnel korral sinna samasse mähkmesse ropsima.

Algkaal oli seekord ikka kõvasti kõrgem kui Printsiga ning ma ei ole suutnud ennast mingitesse toitumise raamidesse suruda. Otseloomulikult on mul ka see gestatsioonidiabeet uuesti platsis, kuid kuna minu “tavamenüüga” on suhkrud korras, siis pole ma karjuvat vajadust näinud mingite piirangute peale panemiseks. Eks see maksab mulle kunagi kätte kui ma ligi 200 kilo kaalun.

Pere suurenemise tõttu kolisime tagasi Assakule, kus on lastele rohkem ruumi. Magamistuba on küll üks, kuid on aeg ja suur tuba ja… Rohkem inimesi, et seda esimest võrukaela ohjes hoida. Ausõna, mõni päev on tunne, et ma ärkan varsti täiesti halli juuksepahmakaga.

Plaanis on enda kahetoaline üüri panna ja siis endale midagi suuremat kuhugi vaadata. Kuna ma hetkel rahatu, siis tuleb oodata kuniks uus emapalk peale hakkab ja sealt siis edasi minna.

Olgugi,et lõpuni on veel üksjagu aega on mul juba praegu päris raske. Eks oma viga ka. Paks on raske olla, mis teha. Oleks pidanud tõsisemalt seda kaalualandamist ette võtma kui see aeg oli, aga kes oleks osanud arvata, et Maim nii kiirelt ahju saab pandud. Printsiga läks ikka omajagu aega, enne kui kõik ladusalt läks. Vahepeal käisin korra oma kiropraktiku juures, sest kanni lõi koguaeg meeletu valu, et käia normaalselt ei saanud. Praegugi tegelikult pärast aktiivsemat päeva on puusaliigesed õhtul nii valusad, et pane ennast või puusaliigese opile kirja nagu mõni penskar.

Hea on vähemalt see, et suuri oste esialgu teha vaja pole. Printsist on kõik asjad alles, kuid eks talle on oma riideid vaja vaadata ja nipet-näpet veel. Mida üldse teise lapse jaoks ostetakse? Mingit kaheldakse käru ma ilmselt ei muretse, sest Prints kõnnib nii ilusti, et pole otsest vajadust. Nicosse Prints enam lamama ei mahu ning päevased uned on praegu ka tuppa voodisse kolinud. Turvahäll on veel kasutuskõlblik, igasugused soojakotid on ka olemas. Ainuke asi, mida peaks suurendama on auto, aga see jälle suurem ettevõtmine. Jaiks! Tahaks seda aastavahetuse lotovõitu 😁

Vahepeal võite mulle ikka kirjutada ja joonistada, siis võtan ennast ikka kokku ja panen midagi kirja. Ehk. Kui ma suremas pole või närvid viimseni pingul.

666

Lapsevanemaks olemine on raske. Nagu näha pole ma suutnud leida endas motivatsiooni, et peaaegu 4 kuud blogisse midagi kirjutada.

Sa võid arvata, et sa tead, milline inimene sa oled. Mis on su tugevad küljed, mis su nõrgad küljed ning millised nupud sinu puhul toimivad. Siis saad sa lapse. Lapse, kes juba varases nooruses on justkui loodud selleks, et sinu kõiki nuppe vajutada, et teha pihuks ja põrmuks sinu senised uskumused sinu tugevustest ja nõrkustest.

Täiskasvanud inimesena ei mäleta ma absoluutselt, milline ma nii väiksena olin, kuid mu ema väidab, et minuga ei olnud raske. Ilmselgelt Prints on karakter omaette. Ausõna, ma poleks eladeski ette osanud näha kui keerulisteks teemadeks kujunevad söömine ja magamine – kaks minu enda lemmiktegevust, millega pole mul kunagi probleeme olnud (pigem, et ma mõlemat liiga palju teen).

No igatahes… Võib olla te kõik olete juba seda lapsesaamise saadet TV3st vaadanud ja olete juba nagunii otsustanud lapsi mitte saada, aga ma ütlen kohe ära, et see vanemdamine on pagana keeruline ning oleks tervislik endale vist sinna hullarisse ka koht valmis vaadata.

Suve jooksul tulid Printsile kõik tema 16 hammast, mis sellises vanuses lapsel peaks suhu tulema, viimased 4 peaks teadupärast tulema kuskil 2 eluaasta kandis. Sellel perioodil oli ta väheke rahutu ning magamine oli paras needus, sest ta võis öösel kõva paar tundi iga natukese aja tagant lihtsalt igiseda. Pärast hammaste tulekut aga asi laabus ning uned läksid päris heaks. Muidugi siis tulin ma ideele teda lutist võõrutada – nagunii ta päeval lutti ei saanud, kasutasin seda ainult magamapanekuks, kuid kuna ta öösiti ärkas selle peale, et lutt oli vehkat teinud, siis otsustasin ma selle väikese segaja ka eemaldada.

Nädal aega peale võõrutamise alustamist läksime me UKsse Printsi teisele vanaemale ja vanaisale ja onule ja tervele suguvõsale külla ning sellest ajast saadik on mul kodus üks unedeemon. Magamine ise on suhteliselt okei, kuid see magama panek on umbes sama tore nagu kõrvas kudumisvardaga kuulmekilesid torkida. Ta lihtsalt kriiskab, sülle võttes viskab pulka ning ei taha tegelikult midagi, kõige vähem magada, mis sellest, et ise nühib endal silmad peast ära. Kusjuures, kohe kui suu kinni saab jääb peaaegu koheselt magama. Vahepeal ma lausa kartsin seda magamapanekut, sest ma proovisin absoluutselt kõike, kuid ikka sain vastutasuks 1,5-2 tundi kriiskamist ja peavalu.

Wonder Weeksi äpist vaatasin, et tal on praegu ka 10. leap, ehk viimane arengufaas, mis võib ka tormilisust põhjustada. Ma alguses arvasin, et asi oli ajavahes, kuid nüüd kui me juba kõva paar nädalat Eestis tagasi oleme ja asi pole oluliselt paranenud ei ole ilmselgelt siin ajaga miskit pistmist. Ma ei julge loota, et see varsti lõpeks, aga ausalt… kui ei lõpe siis ma hüppan ise varsti aknast alla, sest see on nii kurnav 😀

Kõige hullem on see, et lisaks unerõõmudele on Prints ka haige. Alguses oli nohu, siis mingid päevad hiljem tuli köha ja väike palavik. Nüüd on juba see hingamine parem, aga siin mõned ööd oli asi päris hull, et tema hingamine ja norisemine hoidsid mind ärkvel. Hea oli see ka, et Ste norskas ühelpool ja Harry teisel pool ja siis ma vahtisin lihtsalt lakke, sest ma ei suutnud niiviisi magama jääda.

See pulka viskamine on öösel ka teemaks, kui ta end istukile ajab. Mõnikord aitab kui ta meie voodi peale pikali võtta, sest tundub nagu meeldiks talle meie voodi kõvasti rohkem. Vahepeal mõtlesin, et äkki see tatra madrats talle ikka liiga kõva juba ning ta tahaks midagi mugavamat või magaks mugavama peal väheke paremini, kuid samas ta pole ju nii peene asjaga veel ju harjunud. Mõned korrad meie voodi peal ehk ei tee kurja. Ma ei saagi aru, kas see on tema reaktsioon unenäole või see on reaktsioon magamisele või mis värk sellega on, aga… saatke mulle vaimude väljaajajat. Pliis noh!

Miks ei võiks üks väike aktiivne rahmeldis normaalselt magada? Miks?!

Imetamisest

Ma olen varasemalt meie piimasöömise/mitte söömise tavadest natuke rääkinud ka ning ei ole sellest saladust teinud, et algus oli meie jaoks päris keeruline. Prints on teadupärast väga kannatamatu olevus, kes söögi nimel väga vaeva näha ei viitsinud juba alguses. Minu kui ema kohus on ju ometigi last sööta ja seetõtt olin vist Printsi mustas nimekirjaski. Esimesed 6 kuud küsis ta ise rinnale harva, ikka oli nii, et enne sai 3-4 tundi täis ja siis hakkasin ise pakkuma. Mõned harvad korrad oli, kus ta ikka pahandama hakkas, näiteks ükskord siis kui me empsiga Printsi une ajal temaga Assakult Jüri poole hakkasime jalutama ning tema just sel korral varem ärgata otsustas, sealjuures näljaselt kisama pani.

Umbes sellest ajast, kui ta lisatoitu hakkas saama, vähenes ta huvi piima vastu veelgi. Ikka pidin ise pakkuma ja pinda käima kuni rinnast piima “lahmama” hakkas, enne kui noormees rahus süüa sai. Õnneks oli mul piimavaru päris hea ning tundus, et ma suutsin ta vajadusi rahuldada, mis sest, et kohe sekundipealt hullult voolama ei hakanud.

Tänase päeva seisuga Prints enam rinda ei saa. Ma ise ei andnud ja tema ei küsinud. Alguses jäi kuidagi nii, et andsin talle enne lõunauinakut ja enne õhtu und ja siis ühe korra kuskil 5 ajal hommikul, sest nii oli last hea kerge magama saada. Tasapisi lõpetasin õhtul piima andmise ning kui tal ainult üks uni päevas oli, ei mänginud see piima mittesaamine uinumise juures enam nii suurt rolli. Prints uinus ürpis kiiresti ka ilma piimata. Umber paar nädalat hiljem, kui ma talle enne lõunauinakut rinda pakkusin raputas ta pead. See oli siis kui alles hakkas enda keeles JAHi ja EId kasutama. Ma ikka pakkusin edasi, et mis see nüüd siis on, natuke võta ikka. Võttis ja üritas, aga kuna sealt kohe niipalju ei tulnud, siis tuju läks mustaks ja uni tuli ka peale. Järgmine päev tegi ta täpselt samamoodi. Seekord ei hakanud toppima, panin hoopis luti suhu ja voodisse ning ta jäi umbes 10 minutiga niisamagi magama. Pärast seda pole ma talle lõuna ajal ka andnud ning alles jäi vaid see varahommikune söötmine.

Umbes kaks nädalat pole ma talle ka öösel süüa andnud, vaid vett kui niisama uuesti magama ei jää. Öösiti taidleb küll, ma arvan, et hammaste tuleku pärast, kuid süüa otseselt ei nõua. Ma loodan, et see öine taidlus on hammaste pärast, sest igavesti ma seda teha küll ei suuda. Mõnikord magab ilusti näiteks 4ni hommikul ja siis vajab natuke abi, et uuesti magama jääda, eriti kui ta on ennast istuli ajanud. Mõnikord on vaja juba 1 ajal öösel. Mõnikord ei piisa tagasi külili keeramisest, vaid on vaja kussutada. See istuli ajamine tiheneb hommikupoole, ehk mõnikord jõuab ta ennast alates näiteks kella 4st kolm korda istuli ajada enne kui ta poole kaheksa ajal ärkab. Võib olla oleks mõistlik endal ka näiteks 5st siis juba ärgata, jääks see unega solkimine ära, kuid ma tõesti ei suuda nii vara ennast jalule ajada. Just selle katkendliku unelõpu tõttu olen ma hommikuti nii väsinud.

Aga see selleks… Nüüd on meie laps tissivaba. Praktiliselt täiesti ise lõpetas ja mingit suurt vaeva ma nägema ei pidanud. Oleks see mähkmest vabaks liikumine sama lihtne 😀 .